Nummõr' 73
Paastukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tii-hädä tulõman
  •  
  • Näütemängupääväl ikäv es nakka
  •  
  • Küsüge klepsu!
  •  
  • Loosi naisil läts' häste
  •  
  • Miihi käsitüüpäiv Põlvan
  • Elo
     
  • Hää minuga* tütrik Salme
  •  
  • Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
  • Märgotus
     
  • Maainemise «prügükoll'»
  •  
  • Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
       
     Räpinäl sündünü ehitüsindseneeri diplomiga Leivo Margus (50) om inne siseministri ammõtit tüütänü Eesti Kolhoosiehitüsen, Põlva KEKin, olnu Põlva maavanõmb ja majandusministeeriümi ning teie- ja sideministeeriümi kantslõr'.

    Kõnõldas, et sa olõt Setomaalt peri. Kost täpsembält?
    Leivo Margust om päält 25 kilo kaotust rassõ är tunda. Ma esi ei olõ peris Setomaalt. Ma olõ Räpinä lähküst Linte küläst. A esä-imä omma külh Setomaalt, esä om Mik'tämäe miis' ja imä Usinitsa küläst. Vanõmbidõ perrä ma olõ seto.
    Kon sa koolin kävet?
     
    Edimädse neli klassi ma olli Raadama algkoolih, viiendäst klassist käve Räpinä koolih. Raadama kuul' oll' ehitet 1902. aastal, sääne väega illos verevist kivvest maja oll'. Tuust koolist ma sai ka säändse mälestüse nigu Lutsu «Kevadeh» om kirotõt. Kah'os tuud maia inämb tävveligult alalõ ei olõ.
     
    Kas om meelen ka mõni «Toodsi temp»?
     
    Vas't lehe jaos ma ei nakka kõnõlõma, latsõ ka lugõva… No säändse tsoss'püssä tegemise olli õks.
     
    Sa ollit maalats'?
     
    Ma olli õks täüs maalats' kolhoosi «häitsvih tingimüisih». Kõik' tüü omma är proovidu, olõ olnu riha pääl, kivve kor'anu ja haina tennü, kuivatih tüütänü. Tollõh mõttõh oll' sis vähäkene parõmb, et esäl-imäl es olõ murõt, ku lats' tahtsõ tüüd tetä ja vanõmba tahtsõ last tüüle panda. Huul'mada tuust ütiskunnakõrrast tetti hain õks kõrraligult ja kivikorjamisõ ja kõik' muu tüü ka.
     
    Parhilla elät kõgõ perrega Talinan?
     
    Olli ma üts'jago Talinah tüül, sis saadõti Põlvahe tüühü ja tull' pere Põlvahe perrä. Sis jäl kutsuti Talinahe tüühü ja sis tull' pere kah perrä.

    Naanõ om mul sots'aal'ministeeriümih tüül ja latsõ omma joba nii suurõ, et käävä egäüts' umma tiid. Õnnõ kõgõ noorõmb käü viil ütsändäh klassih. Vanõmb poig om IT-kolledzih ja tege muusikat Pedigree andsamblih. Tütär' nakas Kunstiakadeemiät lõpõtama.
     
    Kas täämbädsel pääväl viil ka määnegi talokotus Lõuna-Eestin om, kon käüt?
     
    Imä eläs Linteh sõsaraga, tah ma õks käü. Ega üte põlvõga viil maamehest liinamiist ei saa. Ja häämiil' om tuust, et latsõ ka viil saava võro keelest arvo. Elämine om mul Põlvah kah, koh kõik' as'a omma esi tettü, kohe hing' om sisse pantu.
     
    Ku sa kodokanti tulõt, sis sõbra õks jo küsüse, et mis sa ministriammõtin seo kandi hääs olõt är tennü?
     
    Ku kiäki arvas, et Eestih nii asjo aias, sis timä vähäkese essüs. Ku kiäki küsüs, mille mi küläh koolimaja katus lask läbi, sis ma tuu kottalõ ütle, et mul ei olõki midägi tetä.

    Mino ülesannõ om, et ku helistedäs 110 vai 112, sis võedas toro ja tuldas õigõl aol peräle. Loomuligult ma kullõ är, ku inemise mullõ murõt kaibasõ. Mul om ka Põlvah kotoh käütü ja ikõtu köögilavva veereh… Sis ma õks proovi hää sõnaga avita, õigõ inemise vai asotusõ mano juhata.
     
    Kas piiri peräst ka omma inemise sullõ kaibama tulnu?
     
    Ministriammõtih ei olõki mu mano tultu kõnõlõma, et kas saasi panda piiri minemä siist vai säält. Ma mõtlõ, et inemise saava õks arvu, et taa ei olõnõ ütest inemisest ega timä tahtmisõst. Taa olõnõs, kuis riigi umavahel kokko lep'vä. Ku parhilla piirileping om nii kirotõt nigu taa om, sis seo om Eesti diplomaatia ainus võimalus piiri paika panda.

    Piiri-küsümüs, miä om parhilla piirilepinguga tettü, om jätnü haava pall'odõ hinge, om inemiisi, varra ja maid, mis omma jäänü tõsõlõ poolõ piiri.

    A näütüses1960. aastal kiäki es julgu mõtõlda, et mi 2005. aastal piirilepingut ala kirotami. Võiolla pall'o inemise ei näe tuud, a võiolla üts'kõrd mi latsõ ja latsõlatsõ nägevä, et mi kunagi viil lahendami taa ebaõiglusõ är. A sinnä lätt pall'o-pall'o aigu. Tuu jaos piät üts' tõnõ riik' ka muutuma demokraatlikus ja arvo saama, et tä eläs keset naabriid.
     
    Mis sa vabal aol tiit? Teedä om, et miildüs mõtsan kävvü ja pilte tetä?
     
    Noid asjo, mis mullõ miildüse, om õks pall'o rohkõmb viil, ku sa ütlit. A nüüt, ku ma haigõ olli, sis oll' üle hulga ao aigu mõtsah kävvü. Ma näi üte pääväga rebäst, põtra, tsika, jänest ja kitsõ kah.

    Tegelikult kuulujutt, et ma olõ suur' luudusfotograaf, om suurõmb, ku asi tegelikult om. A mõnõ pildi omma är külh trükidü kallendrin ja jahimiihi aokirän ja üts'kõrd taa vereldä jahi pildivõistlusõ võitsõ är.
     
    Kas olõt märgotanu, mis saa hindä elost päält tuud, ku valitsus lakja lätt?
     
    Ku siiä kabinetti tulõ tõnõ ministri, sis mul tulõ minnä Riigikokko ja tetä tuud tüüd edesi. Ja ma ei mõtlõgi parhilla rohkõmb. Ku olõt väega pikä plaani tennü, ja taa ei lää perän täüde, sis taa hindä petmine või olla väega vallus.
     
    Kuis tervüs om pääle infarkti?
     
    Parla omma tervüsenäütäja kõik' kõrrah. Viil ei olõ õnnõ säänest võhma, nigu tahas. Ku esä põra minno hainalõ ajassi, sis ma ei tiiä, kas minost kuurmategijät viil olõssi, a ega tuu aig kavvõl ei olõ.

    Jaanuari algusõst ma olõ 25 killo kaalust maha võtnu. Ma käve Adik Levini man ja timä propagiir' säänest ummamuudu süümist. Tetti test' ja ma sai teedä, mis jär'ekõrrah ja midä ma süvvä või.

    Parla ma tulõ jala tüühü ja jala lää kodo kats' puul' kilomeetrit egä hummogu ja õdagu. Tuu hummogunõ kõnd'minõ om kõgõ parõmb.
     
    Küsse Mülleri Arp (Kuku Raadio)
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Ma mõtli, et ma nakka kah tüü man kõnõlõma võro keelen!

    Antslast peri telemiis' Kersna Vahur sai võro kirämiihist härkü (ETV Pealtnägija)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!