| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kalkuna Mari: kõik tan elon om suur juhus | | |
| | | Mari tugõ sälgä vasta Haki talo vanna vahtrapuud. (Rahmani Jani pilt) | | | | |
Rõugõ kihlkunnan Viitenä takan Haki külän om suvi. Muusik Kalkuna Mari (27) võtt minno vasta uma esäkodo, Haki talo moro pääl. Sinnä paistus häste kätte kurõpesä, kost vahtva vällä kolm küländ suurõs kasunut kurõpoiga.
Mari laul esitettüid ja rahvalaulõ ja mäng pall’osid pille. Täl om vällä tulnu kats plaati, «Üü tulõk» ja «Vihmakõnõ», kon pääl nii võro- ku eestikeelitsit laulõ. Seost suvõst om tä rahvamuusiga magistri: timä magistritüü üts osa oll’ kontsõrt «Tii ilo» vahtsõ ansambliga Runorun, kon löövä pääle Mari üten viil kats suumlast ja üts austraallanõ.
Inne ku kõnõlõma nakkami, juusk Mari nurmõ viirde ja korjas peotävve verevät ristikhaina. Tuu purgiga vett ja tsuskas ristkhaina varsipite vette. No omma lilli kah lavva pääl.
Midä tähendäs su jaos suvi?
Väega pall’o tähendäs. Suvi om paradiisiaig mu arust. Tuust aost külh, ku ma muusigu kutsõ valisi, ei olõ mul inämb säänest asja, et istut kongi päävä käen ja peesütät. Suvi om muusigu jaos päämine tüüaig.
Seo suvi om toonu viil rohkõmb tüüd. Eestimaal om nii pall’o väiksit kotussit ja väiksit festivaalõ. Seo om kah põnnõv, et as’a tulõva küländ viimätsel minotil, juunikuun ei tiiäki viil, kon augustin olõt.
Määndse omma su jaos tähtsä kotussõ?
Seosama Haki talo om tähtsä kotus. Ku ma vahepääl olõ kongi är olnu, sis om seo kotus, kohe ma või tagasi tulla. Esiki ku magistriopmisõ aigu sai Tal’nan ja Helsingin eletü, kolm aastakka olõs nigu Lõuna-Eestist är olnu, sis oll’ mõnikõrd nii, et tullit siiä kasvai paaris pääväs.
Just Haki sann om väega tähtsä kotus. Haki sannan om väega pall’o tähtsit asju vällä mõtõldu ja selges mõtõldu ja kõnõldu. Näütüses vahtsõ bändi nimi Runorun om sääl sündünü. Ku om vaia hinnäst kõrda tetä ja määndsitki tähtsit asju vällä mõtõlda, sis tulõ iks Haki sanna mano.
Kon ja midä olõt opnu?
Treffneri gümnaasiumi lõpõti Tarton, sis lätsi Villändilõ, sääl opsõ neli aastat kultuurikõrraldust, tuu kõrvalt muusikat.
Mille kultuurikõrraldus?
Peren om kõrraldussuun olõman. Ku ma olli üte aasta sääl är olnu, sis näi, et saa kõrvalt ka muusikat oppi. Ja sis tull’ mul edimäne plaat ja tuust pääle muutu väega pall’o, tull’ naada inämb muusigu-ello elämä.
Ku ma viimäne aasta Villändin opsõ, kutsuti minno tüüle väega korgõ kotussõ pääle: Perimüsmuusiga Aida edimädse huuao kontsõrtõ kõrraldajas. Sis ma tei tuu edimädse huuao sääl. Pääle tuud tull’gi ärtundminõ, et peris 100% kõrraldajat must ei saa.
Sis ma otsusti, et proovi vabakutsõlinõ olla. Mul oll’ olnu küländ hää palk ja Villändin elämise pääle kah nigu väega rahha ei kulu. Ma olli rahha kogunu, nii et määnegi alostus oll’ olõman, et edimädse paar kuud saa kuigi toimõ. Olli sis Tarton aasta ja tei umma tõist plaati.
Kuis sa uma käe pääl tüütämisega toimõ olõt tulnu?
Olõ iks är elänü. Periselt tähendäs tuu kah iks pall’o kõrraldamist. Muusigu ammõtiga üten käü maru pall’o as’aajamist kah.
Ma ei tii plaanõ ette kavvõmbalõ ku üts aasta. Eks sis egä aasta lõpun piät kaema, kuis om. Nüüt suvõl ja muido kah om iks pall’o kontsõrtõ kah ollu ja...
Vahepääl lätsi magistris opma Eesti muusigaakadeemiäle.
Mõtli, et piäs perimüsmuusikat sügävämpä uurma. Koolist saat ülesandit, tuu om süsteemne. Ku esi uurit, sis om tsipakõsõ siist ja tsipakõsõ säält. Opsõ Tal’nan ja osa aost Helsingin Sibeliusõ akadeemiän.
Midä Helsingi andsõ?
Mul oll’ algusõst pääle sääne mõtõ, et ku ma lää magistrilõ, sis ma piäs pruuvma kongi är kävvü kah, et nätä, kuimuudu tuud asja muial tetäs.
Euruupan om egäsugutsit võimaluisi, egäsugutsit riike, kohe või minnä.
Mullõ tundu, et Eesti ja Soomõ rahvamuusigakultuuri omma nii lähküdse, a saman mi väega pall’o ei tiiäki, mis Soomõn sünnüs, kiä sääl omma ja kuimuudu sääl opatas. Edimält pidi minemä poolõs aastas, a lõpus olli puultõist aastat. Soomõn näi väega pall’o tõistsugust oppamisõ muudu ja maailmapilti. Helsingin om asju pääle kaemisõn veidükese hullust ja huumorit, seoilma-aigsõt kunsti ja performance’it. Ja sääl om tähtsä osa oppamisõ man ka improvisatsioonil.
Lõputüüs teit kontsõrdi?
Jah. Kunstõ magistri lõputüü omgi kontsõrt. A sinnä mano kiroti magistritüü tuust, kuis rahvalaulu ja mu uma muusiga umavahel köüdedü omma ja kuimuudu ma esi tuud opmisõ man läbi elli. Tüü hinnati mu suurõs üllätüses A-ga.
Ma küsü: mis om õnn? (tsitaat Mari laulust «Koduvana pühendus»)
(Naard, jakkas laulusõnnuga.) Õhturahu, üks käepigistus, ja rohkem pole vaja... Vai sis om suurõ kivi all. Toolõ küsümisele olõ ma jo laulõn vastust otsnu. Parõmbat vastust om rassõ anda.
Om tuu su jaos tähtsä?
(Mõtlõs pikält ja ohkas.) No kelle jaos ei olõ sis, umal kombõl. Ega tuu ei olõ sääne asi, et piät hulga määndsitki opiraamatit läbi lugõma vai midägi. A õnn vai lihtsäle rahul olõminõ tuuga, midä tiit...
A tuu om sääne, määnestki retsepti toolõ kül ei olõ, üts päiv om rahulolõminõ ja tõõnõ päiv ei olõ ja... Loominguga om kah nii, et sa piät esi olõma kõik aig õks kriitiline kah hindä vasta. Ei saa kõik aig õnnõlik olla, ku üte luu olõt kirotanu. Iks mõtlõt, et kuimuudu tuud parõmbas tetä.
Miä om luuminõ ja kuna tuu lõpõs? (Jälki Mari laulust)
(Naard jälki.) Kuna tuu lõpõs vai? Ma looda, et tuu ei lõpõki kunagi, selle et sis ma piä midägi muud nakkama tegemä.
A ku sa parajalõ mõnt laulu tiit, kas sa olõt sis tõistsugunõ inemine ku muido?
Mõnõn mõttõn külh. Luuminõ om ves’o ütsindäolõminõ, vähembält siiäni om olnu. Nüüt, ku bändiga om rohkõmb tüüd olnu, sis om säänest ütistüüd kah, luumist tõisi inemiisiga ütenkuun. A suurõmbalt jaolt om taa esiolõminõ ja ves’o iks olt tõistmuudu, a tuu põhiolõminõ om vast sama.
Tiit ka telmise pääle laulõ?
Jah, olõ tennü külh paar kõrda, näütüses tuusama «Koduvana pühendus» sündü nii, et Karu Kadri telse mu käest üte tiatritükü jaos tuu laulu. Nüüt takkaperrä lätt seo väega inemiisile kõrda. Ma arva, et telmine või olla takasttsuskja, ku sul om iks tähtaig ja määndsegi piiri. A suurõmbalt jaolt iks ei tii telmise pääle.
Kost laulu tulõva?
Elost ja inemiisist ja reismiisist. Viimätsel aol om naid laulõ rahvaperimüsest kah tulnu, mis omma hindä jaos määndsegi tähendüse saanu. Olõ inämb nakanu laulma rahvalaulõ.
Huvi rahvalaulõ vasta om joba peris vana.
Keskkooli aol vai inne tuud joba sai nakatu otsapite tegelemä tuu as’aga ja edimäne bänd oll’ kah sääne, et uma laulu ja rahvalaulu olli segi. Marr oll’ tuu bändi nimi, Treffneri kooli poissõga tuud tei.
Olõt sa viimätsel aol nakanu inämb võrokeelitsit laulõ tegemä?
Võro värk huvitas minno, rahvalaulu omma võro keelen. Peris nii ei saa üteldä, et ma olõs perämädsel aol nakanu inämb võro keelen tegemä, a eks naid om aastidõga korjunu külh. Om üts kuraditosina jago säändsit laulõ, midä ei olõ vällä antu ja miä omma võro keelen. Kuigimuudu neo võro laulu tulõva pall’o lihtsämbäle ku eesti keelen.
Ja tuu om kah huvitav võro keelega, et Eestin tetäs vahet, kas om võro keelen. Tal’na inemine ei saa väega pall’o võrokeelitsest laulust arvu, a ku läät vällämaalõ, sis ei olõ jo vahet, kas laulat eesti keelen vai võro keelen, tuu om iks säänesama ands’ak «muu kiil» naidõ kullõjidõ jaos.
Kuis sul vällämaal om lännü?
Häste. Kõgõ suurõmb asi om, et olõ trehvänü Jaapanilõ ja mõlõmba plaadi omma Jaapanin kah vällä antu.
Novembrin käve sääl tuuril ja mul oll’ viis kontsõrti. Väega ummamuudu kultuur ja väega kinä inemise.
Kuis jaapanlasõ sust teedä saiva?
Tuu oll’ kül üts suur juhus, nigu kõik siin elon. Ma käve uma sõbra Pastacaga sääl tuuril ja aviti täl kontsõrtõ tetä. Mul olli uma plaadi üten. Sis kats aastakka ildampa üts jaapanlanõ kirot’ mullõ, et ostsõ säält Tokyo kontsõrdilt mu plaadi ja väega kimmäs plaat, et tahas taa Jaapanin kah vällä anda.
Mille nä su laulõ kullõsõ?
No toda ma kül ei mõista üteldä. Küsü näide käest.
A vällämaast viil: mul om nüüt bänd Runorun, kon om kats suumlast ja üts austraallanõ. Soomõmaal om pall’o inämb kontsõrtõ tulnu tetä. Prantsusmaal olõ mitu kõrda käünü, Armeenian kõrra.
Mis om plaanin ligembäl vai kavvõmbal aol?
Oi, pall’o om. Mul om umbõs viis muusikalist projekti, midä tahtnu ligembä aasta seen tetä. Helsingi bändiga tahas edesi toimõnda, võro laulõ plaat võinu olla, uma sooloplaat...
Nii et tahat iks muusik olla?
Jah. Tähtsä om tuu, et hindäl olõs põnnõv ja et saas muutuda ja vahtsit asju tetä.
Küsse Rahmani Jan
| | |
|
|
|
