Nummõr' 73
Paastukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tii-hädä tulõman
  •  
  • Näütemängupääväl ikäv es nakka
  •  
  • Küsüge klepsu!
  •  
  • Loosi naisil läts' häste
  •  
  • Miihi käsitüüpäiv Põlvan
  • Elo
     
  • Hää minuga* tütrik Salme
  •  
  • Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
  • Märgotus
     
  • Maainemise «prügükoll'»
  •  
  • Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
     
    Allasõ Tiia, Koit
      
     
    Põlva Väiku Käokirjassõ latsõ (kuralt) Ristimäe Helin, Leisi Helle, Sarapuu Sander ja Russka Birgit lauli päävälauluga rahvamuusigapido vallalõ. 
      
    Põlva folkfestil sulat' Ütsiotsõ laul ministriprovva süäme, Tsõdsõpujaleelo pand' umma laulu Seto-Vinne piiriprobleemi. Ja kistumalda hää nink armsa olliva rahvamuusigapido vallalaulja – Põlva Väiku Käokirjassõ latsõ.

    Üleminevä puul'pääva tull' Põlvalõ kokko 13 punti muusikit kuvvõndalõ folkfestile. Taal rahvamuusigapidol laulõ-mänge pille pääl egäüts' ummamuudu määnestki tunnõtut Lõuna-Eesti rahvaviisi. Timahavva interpreteeriti Kaarajaani.

    Folgipido hummugu käüti Meenikunnu suun päävä nõsõmist kaeman ja tetti ka pääväloitsu.
    Nigu andsambliidõ nimeki näütäse, asti kõgõ umaväelidsembält üles Ütsiotsõ, Tsõdsõpujaleelo ja Verska ts'ura Zetod. A pido lauliva valla neli Põlva latsiaia Mesimumm last. Hõngu pidi kinni pidämä, ku nä ütlivä päämidselt Põlva kihlkunnast peri päävälaulõ.

    Näide oppaja, folkfesti kunstilinõ iistvidäjä Podekrati Ülle ütel', et määnestki rasõhust ei olõ väikuilõ latsilõ säänest laulu opatõn. Ku päiv ei paistu, sõs laulva nä muusigatunnin naid laulõ. Põlva Käokirjas jagunas kolmõs: kõgõ väikumba, noorõ ja täüskasunu. Väiku kuuldva laulõ suurõmbidõ käest, näile jääs taa loomulikult ja esihindäst mano.

    Ütsiotsõ nime all asti üles Kalla Urmas, Kalkuni Andreas, Sommeri Lauri ja Kolga Kaspar.

    «Sügävä mulje jätse võrokeelitside nuurherräde bänd',» tunnist' pidol olnu põllumajandusministre, Suuhara kandist peri Tuiksoo Estri.

    «Esihindäst om suur' asi, et sääne pido Põlvan peedäs ja pandas nii kõgõ rõhku lõunaeesti keele pääle,» ütel' Kalla Urmas festivaali kotsilõ. Ku minevä aasta oll' Kalla Urmas nigu osakõnõ Lõkõridõ pundist, sõs timahavva tull' tä vällä uma pundiga Ütsiotsõ, miä om jago Liinatsurrõst.

    Ütsiotsõlõ and' avvuhinna Taivaskua Turismi- ja Puhkõkeskus. Seokõrd Ütsiotsõ nime all pidolõ tulnu saava katsakõisi Taivaskuan kõrra vii pääl matkata ja üümaia.

    Punt' Tsõdsõpujaleelo om nigu üts' osa Sinimaniseelest, ütel' näide üts' laulja Õunapuu Lauri (28). Timä tekse Kaara-jaanilõ seoilmadsõ sõna.

    Mulgi ja läti juuriga Lauri mänge väega põnõvalt pää kotsil latgalõ kannõld. Minevä aasta sai tä Seto kuningriigi päävä tunnustusõ ku kõgõ atraktiivsõmp ja tehnilidselt võimõkamp pillimiis'.

    Tsõdsõpujaleelon lauli pääle Lauri viil Parresti Oliver, Metssalu Jüri, Soonõ Mihkel ja Metsoja Jaak-Albert.
     
    Kaara-jaan Tsõdsõpujaleelo muudu:

    Kas omma kesvä keerolidsõ
    kaara katsa-kandilidsõ?

    Kaara-Jaan, Kaara-Jaan,
    ai tulõ vällä kaema!

    Kas om kikas kaivo lännü
    Kaara-Jaani vällä toonu?

    Kas om’ sõa Setomaal vai
    omma tapja Talinah?

    Kas om Lenin les'o pääl vai
    sikk suurõ sohva pääl?

    Kas om Putin pahanu õt
    Petseri om piiri takah?

    Kas uma piiril piirimehe
    väläh uma vahimehe?
     
      
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tii-hädä tulõman
  •  
  • Näütemängupääväl ikäv es nakka
  •  
  • Küsüge klepsu!
  •  
  • Loosi naisil läts' häste
  •  
  • Miihi käsitüüpäiv Põlvan
  • Elo
     
  • Hää minuga* tütrik Salme
  •  
  • Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
  • Märgotus
     
  • Maainemise «prügükoll'»
  •  
  • Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg