| | | |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Juhtkiri: Taivaskua Imälätte pääle mõtõldõn |
Mul om üts sõbõr. Kõva tüümiis, puul nädälit tüütäs Eestin, tõsõ poolõ Lätin vai tiiäki ei kon ilma otsan. Ku tä nädälivahetusõs kodo Võromaalõ tulõ, tege tä väiku tulõkõsõ üles, küdsä lihha ja võtt mõnikõrd tsilga terävät kah.
Tuu sõbõr taht kõiki asju süsteemi säädi. Lihaküdsämise man om tä kõgõ rõõmsa hää ilma üle. Egä kõrd tä küsüs: «Mille taivaesä om kül täämbädses õdagus nii hää ilma andnu?» Ja vastas säälsaman esi: «Selle, et Eesti rahvas tege nii pall’o tüüd!»
Hää ilm tähendäs mu sõbra jaos tuud, et vihma ei sata. A ma olõ hulga rõõmbsamb sis, ku satas. Sis kasus aiakraam, sis kasusõ seene mõtsan. Vanastõ inemise kah pelksi põuda ja palssi pikset, et tuu põldu kastnu.
Täämbädse inemise pelgäse pikset, esieränis nuu maainemise, kes eläjit pidävä. Piksel om kommõ lüvvä eelektrikarjussõ sisse. Ja ku tä om sinnä sisse löönü, sis piät ostma vahtsõ kalli karbikõsõ, ku ei taha, et eläjä ilma müüdä lakja juusknu.
Inemine, jah, mõtlõs innekõkkõ umakasu pääle. Arvas, et saa umma ello juhti. Arvas, et ku tege pall’o tüüd, sis taivaesä kink nädälivahetusõs lämmä ja vihmalda ilma. A sis, ku eelektri mõnõs tunnis är lätt, om paanika kõva.
Periselt olõmi nigu väiku putuka luudusõ meelevallan. Suuri asju mi mõota ei saa. A mi saami hoita luudust ja tõõnõtõist, tuu om kõgõ suurõmb ja tähtsämb asi, midä inemine tetä saa.
Säändse mõttõ tulliva päähä, ku kuuli, et Taivaskua Imäläte om sisse sadanu.
| | |
|
|
|
