| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Soldanidõ hainatego Petseri lõunalaagrin 1925. aastal | | | | |
| | | Hainang Kokõmäel 1930. aastil | | | | |
Seo aastaga Ristiku ristsõna kuvvõnda numbri küsümiisi nukan «Eestimaa mäng» oll’ Võromaa kotsilõ sääne küsümine: Plaanil peetäs egäl suvõl maaha üts vahva võistlus, mis om a) purilindajidõ võistlus; b) ollõjuumisõ võistlus; c) hainaniitmise võistlus.
Õigõ vastus om muidogi 1998. aastast peetäv käsilde hainaniitmise võistlus jaanipääväl. Sääl omma ka maavanõmba umma mõistmist näüdänü, võiduavvohinna omma olnu massin-niitjä.
Vikaht om Eestin ammu tunnõt asi, mis tull’ tarvitustõ arvada mi aoarvamisõ 2.–4. aastagasaal ja muut’ ka kõgõ mi maastigu vällänägemist: naksi vällä kujonõma suurõ konnu ja hainamaa.
Hainaniitmine oll’ ka vanno, Eesti vabariigi edimädse ao aolehti sõnomidõ-nukan üts päämine teema.
Nii om 1933. aastaga piimäkuu lehin sõnomi hainaniitmise algusõst Haanimaal ja Kasaritsan.
Aokiränik om kirotanu, et Kasaritsa hainamaiõ pääl või joba mõnõn kotusõn vikahti higomist kuulda.
Pilte pääl om nätä hainang Kokõmäel 1930. aastil ja soldanidõ hainatego Petseri lõunalaagrin 1925. aastal.
Naid pilte kaiõn tull’ miilde ka uma noorõpõlv, ku tull’ hummogu kellä nelä-viie vaihõl üles tulla, võtta uma vikaht ja minnä hainakaari pääle. Meil oll’ niitjit neli-viis tükkü ja eks sis tull’ tüüd murda, et mitte takasttulõjalõ jalgu jäiä. A tuu-iist oll’ kelläs katsas inämbält jaolt tüüpäiv läbi kah.
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja
| | | | |
|
|
|
