| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
Koiva jõõ harrõst jääs tävveligult võrokõisi maa sisse Mustjõgi. Mustajõõ nimme om lihtsä selletä, a tuu ei tähendä, et tä pidänü väega nuur kotussõnimi olõma. Joba 1561. aastagal omma vindläse Vana-Roosa kandist kirja pandnu külä nimega Мустовери. Arvada, et tuu nimi om tähüstänü määnestki Mustaviirset, Musta jõõ viirset küllä.
Tuud, et muast ja võrõndikulist jõkõ nimetedäs mustas, tundva ka mi ümbrekaudsõ rahva väega häste. Lätläisi jaos om Mustajõõ üts haru Piitre jõgi Melnupe ’must jõgi’.
Või esiki olla, et lätläse omma pidänü umma Melnupet tuussamas jõõs, miä inne Koiva sisse juuskmist jäl lätläisi maa ligi tulõ ja ka võrokõisi keelen Mustajõõ nimme kand. Tuu, et mi meelest tulõ pääjõgi iks Tsooru puult, ei olõ lätläisi jaos tähtsä olnu, näide jaos om piirist kavvõmb maa joba niipall’o võõras.
Ka Peterburi liinan om mitmit väikeisi Neeva jõõ harrõ nimetet Tšjornaja retška ’must jõõkõnõ’. Aoluulidsõlt om sääne nimetämine peri muiduki sääl kõnõldust kar’ala vai isuri keelest.
Üts legend kõnõlas, et ku Puškin läts’ duellilõ, sis oll’ salapolitsei saanu teedüst külh, et duell toimus Tšjornaja retškal, a sandarmi saadõti vällä liinast lõunahummogu poolõ, kon oll’ tuudaigu kõgõ tuntumb säändse nimega kotus. A Puškin ja d’Anthes sõidi hoobis rekiga üle ijä liinast põh’a poolõ, kon oll’ mõts ja piknigukotus säändse nimega jõõ perrä. Politsei kotussõnimmi segiajaminõ massõ Puškinilõ elu, a tekk’ tuu kotussõ kuulsambas ku tõsõ.
Parhilla om sääl metroojaam Tšjornaja retška, a tõist, umal aol tunnõtumpa kotust ei mäletä kiäki.
Mustaljõõl om tõisigi nimmi olnu. Taad om nimetet ka Tsooru perrä Fursche Beche (Tsooru nimest Fierenhof), sis Taheva perrä Thaywa ja Saru perrä Scharra (kõik näüte 1627).
Taheva perrä nimetämist omma tundnu ka vindläse, kiä omma kirotanu, et sõavägi läts’ Trikaitest за Таговесью рекою ’üle Taheva jõõ’ Vana-Roosa mõisa pääle (1564).
Fastrõ Mariko om löüdnü, et Mustajõõ üts nimi Scharra ei olõki Saru perrä üteldü, a Saru külä ja mõisa esi omma saanu nime seo jõõ vanõmbast nimest Sara, või olla ka Saara. *Šara om vana uurali kiili sõna, miä tähendäs lihtsäle harra vai harru. Riigliperätsen keele arõnõmisõn sai š-st h.
A pääle tuud omma kar’alasõ, vepsläse (ja tulõ vällä, et ka võrokõsõ) tuu sõna hindäst hummogu poolõ jäänü soomõugri rahvalt tagasi lainanu.
Tuun lainamisõn om sõnalõ saanu erilidsemb tähendüs ossaharu vai jõõharu kottalõ.
Niimuudu om näütüses Vepsämaa kotussõnimmin pääle sõnnu ’järv’, ’jõgi’ ja ’oja’ küländ harilik ka tuu, et jõõkõsõ vai oja nimi om Sara vai lõpõs sõnaga -sara.
Eestist olõ-i säändsit kotussõnimmi varõmb löütü, a Saru paistus ollõv kimmäs näüde, et lainsõna kaonust sugukeelest, miä võisõ kõlada komi vai ersä keele muudu, om ka mi kandin pruukmisõn olnu.
Kuimuudu tuust sõnast Saru külä nimi sai, olõ-i teedä. Üts võimalus om Mustajõõ nimi, tõnõ tuu, et Saru omgi kotus jõki hargnõmisõ pääl. Saru külä all tulõva kokko Piitrejõgi, Vaidva, Uskuna oja (tõsõ nimega Ura) ja Mustjõgi. Harrõ ku pall’o!
Saarõ Evar,
kotussõnimmi uurja
| | | | |
|
|
|
