Nummõr' 73
Paastukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tii-hädä tulõman
  •  
  • Näütemängupääväl ikäv es nakka
  •  
  • Küsüge klepsu!
  •  
  • Loosi naisil läts' häste
  •  
  • Miihi käsitüüpäiv Põlvan
  • Elo
     
  • Hää minuga* tütrik Salme
  •  
  • Põlva folkfestil haard üten «uma» vägi
  • Märgotus
     
  • Maainemise «prügükoll'»
  •  
  • Leivo Margus: üte põlv'kunnaga maamehest liinamiist ei saa!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Maainemise «prügükoll'»
     
    Kas kardohkakoorõ RagnSellsiga prügümäele?
      
     
    Contra, rohilinõ urvastõlanõ
     
    Vanastõ oll' hää – es tegüne määnestki asku. Kõik', mis koskilt vällä hiideti, sai imäkeses maas. A inemise pässivä kuiki nõiatiidmiste manu ja nakassiva väega andsakit matõrjaalõ kokku miks'mä. Plast'massi ja muud säänest… A mäletäti Viplalat, kel iks säänest jamma ette tull', et tinist' inemise pinis, kivis vai päkäpikus, a perän, ku oll' vaia tõsõn suunan tegutsõda, oll' poisil hõngulõõr' kinni.

    Tuu hädä om kõigil inemiisil, et ku hindäle määnegi hää massin ostõtas, miä kül väega hääs abis om, sis samal aol tuu pääle kiäki ei mõtlõ, et nelärattalinõ üts'päiv hääst sõbrast halõdas vrakis muutus. Nigu tuu pääle, et ku poodist kilekotin söögikraami ostat, sis kilekott' süvvä ei sünnü.

    Ja niimuudu ei massa mõtõlda, et kilekott' sullõ hää sõbõr om. Kilekoti lämmätäse sinnu, vas't mitte umal jõul, a… Ku iks pätt' tulõ ja nukast kilekoti löüd, om täl hää sullõ tuu päähä tõmmada ja vagatsõs tetä. Ja ku kilekottõ kodu väega pall'u kogunõs, sis naa lämmätäse sinnu ilma pätildägi. Ja sammamuudu ei tohi noid kottõ, miä hengädä ei lasõ, maapõvvõ toppi.

    A kost lihtsä inemine piät tiidmä, mis kotiga tetä. Käänd aolehe sisse, aoleht' palutadas är ja omgi kõrran.

    Uma ala spetsiälisti piät tuu prügümajandusõ iks kuiki är kõrraldama. A hädä tulõ sis, ku spetsiäliste asõmal võtva asja ette universaali ehk kõgõmõistja. Üts' säändsit käkke oll' Urvastõ valla jäätmekava. Õnnõs viil vasta võtmada – hää, et anti iks rahvalõ ülemärk'mises.

    Tulõ no taivas appi! Süümisjääke ei tohi inämb kompostiunikulõ pillu – ku nälläst eläjät laudan uutman ei olõ, sis olõ-i muud, ku kardokakoorõ kotti toppi ja Ragn Sellsiga är saata.

    Tõnõ hää nali om prügükastiga, mille jaos tulõ betoonist vai asfaldist tii viirde kõrralik alus valla... Ja tuu olõ-õi viil kõik'! Prügükasti manu tulõ ka lamp' säädi, et asu minemävidäjä saassi häste kasti man nokitsa, ku ilda pääle jääs vai ku väega varra platsin om.

    Ja tii, miä prügükasti manu vii, piät olõma nelä meetri laiunõ. Tuu esihindäst om mõistusõperäne, selle et prügüautu om iks peris suur'. A mis saa juhul, ku tii veidü ahtakõsõmb om? Kiä nakkas sis tiid ehitämä?

    Liinan või tuul kõgõl muiduki määnegi loogika olla, a mu meelest Urvastõ vallan, nigu paarisaan tõsõn umavalitsusõn ei olõ üttegi liina muudu nukakõist.

    A pelätä om, et taa andsak säädüs või ka mõnõn tõsõn vallan läbi lipsada. Tuu või olla nigu viirus, miä korgõmbal puul paika pandas ja sis mugu lätt ütest arvutist tõistõ.

    Ma saa aru, et om kätte jõudnu aig, ku tahetas opada inemiisi asku mitte inämb mõtsa ala vidämä. Ja sis tetäs määrüsega asi nii segätses, et varsti pelgäse inemise prügüautut hullõmbidõ ku massuammõtit.

    Om selge, et rahva keskkunnatiidlikkust tulõ nõsta. Tuuga harisi rahvas kipõlt är, et supi kiitmises ja sitmisõs piät iks kats' eri potti olõma. Ja tuust, et maatas sängün ja süvväs lavva takan, om ka egä kõrralik pere aru saanu. (Vähämbkõrralikõl või muiduki vastapiten ka olla.)

    Mis tuun sis imelikku om, et papp', putli ja tuksilännü kodomassina tulõ üts'tõsõst erälde panda? A noidõ jaos piässi muiduki erälde anuma olõma, miä kotust väega kavvõlõ ei jäässi.

    A ku iks nakatas väikumajapedäjält nõudma, et tä tuu asõmal, et väikene kastikõnõ kodu telli, piässi terve infrastruktuuri vällä ehitämä, sis lätt kül aia taadõ kõik' taa prügümajandus.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Ma mõtli, et ma nakka kah tüü man kõnõlõma võro keelen!

    Antslast peri telemiis' Kersna Vahur sai võro kirämiihist härkü (ETV Pealtnägija)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!