Nummõr' 284
Lehekuu 28. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokõsõ, läämi Umma Pitto!
  • Uudissõ
     
  • Contra juusk vahtsõ võrokõisi lipuga ümbre Vana Võromaa
  •  
  • Uma Pido ja Võhandu köütvä ütte
  •  
  • Orava kuul sai 140. sünnüpääväs puukujo
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  •  
  • Zetodõl jäl plaat
  • Elo
     
  • Võromaa kingitüs otsi esi üles!?
  • Märgotus
     
  • Targõmba pakõsõ Võromaalt är
  •  
  • Uma Laul – ütele miildüs imä, tõsõlõ tütär
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Uma kotus
    Perämäne külg
     
     
    Pühäjõgi, Võhandu, Võu
      
     
    Punnikülä kuup Võhandu veeren Leevaku lähkül. (Võromaa Muusõumi pilt) 
      
    Pühäl Võhandul om kolm nimme. Pühäjõgi om selgele lisanimi: om annõt joba olõman nimega jõõlõ tuuperäst, et tä om pühä. Nimi Võhandu om sõski vana nimi kõgõ jõõ jaos.

    Jõõviirse Võhandu külä nime omma edimäst kõrda kirja pandnu poolakõsõ 1582. aastal: Wiehandt. 1627. aastal kirotõdi Liinamäel Wiehandt Kuella ja Kärgula mõisa jõõviirse talo võeti kokko nimega Wohanda Kuella. Külänime ommaki edimädse, kon jõõ seo nimi vällä tulõ.

    Ammõtligu kaardi pääle pand’ seo jõõnime edimäst kõrda krahv Mellin 1798. aastal: Wöhhando Fluss, Pühhajöggi.

    Võhandu nimi näütäs peri ollõv õdagumeresoomõ keelevormist: Soomõn ja Kar’alan tundas sõnna vihanto, miä om sugulusõn sõnaga vihreä ’rohilinõ’ ja tähendäs niitü, likõ maa pääl kasujat mõtsa vai muud likõt ja ramsa kasumisõga kotust. Sääne nimi sobis taalõ jõõlõ alan- ja ka mäelpuul Vagula järve, kon jõõviir om häste suunõ.

    Räpinä kandin om jõkõ tunnõt tõsõ nimega: Võu, Võujõgi. Sakslasõ omma taad nimme kirotanu päämidselt Woo-Fluss, a mitte kunagi olõ-i kirotõt Võukülä nimme Woo-algusõga, iks Woiakulla, Woikula, Wangella, Waiküll jne.

    Woo omgi vast sakslaisi lövvet viis Võu jõõ nime kattõ vabahellü edesi anda – lihtsäle pikä «o» kõrral olõssi nä kirotanu Wo.

    Hoobis alguperäne nimi või olla alalõ püsünü külänimen Võõpso/Võõpsu ’Võu suu’. Jõõnimme Wop and edesi Hondiusõ kaart 1627. Viil om jõõnimme kirotõt Webbecke (vrd Imäjõgi – Embecke), jõõnimi om seen ka Võõpsu vinnekeelitsen nimen Выбовка.

    Midä jõõnimi Võu vai sõs *Võõp vai *Voop tähendäs, tuu olõ-i siski teedä. Ku otsi võrdlust vanõmbast uurali keelevormist, sobis võrrõlda saami algkeele sõnaga *vooppeje, miä tähendäs Lapimaal fjordi, jõõsuuga lahtõ, a või tähendä ka säänest jõõsuud, kohe om hää laivuga sisse tuulõvarju sõita.

    Saarõ Evar, kotussõnimmi uurja
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin