| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Võromaa kingitüs otsi esi üles!? | | | Leimanni Eve
Kuulmetsa Heli
Pentsa Kristina
Luudusõ Sirje |
| | | | | | | | | | Põlva Kirri-Mirri poodi umanik Dorbeki Lea näütäs, et ehtide vaihõl omma iks rahvarõivavüü kah. (Pentsa Kristina pilt) | | Jõgi Ruti ja Rumvoldi Aivar Avatud Ateljeen. (Oleski Kristi pilt) | | | | | | |
Suvi ja suurõ kultuuripido meelütäse Võromaalõ hulga küläliisi, kiä tahtnu kodo viiä Võromaa näko kingitüst. A sakõst jäetäs raha iks karmanihe – olõ-i midä osta. Uursõmi perrä, millen sis hädä om.
«Egä turist suurt midägi ostaki,» tunnist’ Võro liina Musta Kassi käsitüü- ja kunstipoodi juhataja Vijeri Anneli. «Kõgõ parõmbidõ läävä kerge ja odava külmäkapimagnõdi, vällämaalasõ ostva käsitüüd kah, a tuu om egäl puul ütesugumanõ.» Nikani ku Anneli kõnõl’, käve poodin paar inemist, kaiva ümbre ja kõndsõva midägi ostmada minemä.
Musta Kassi pooditarõst helkäs kirriv kraam nii kõvastõ vasta, et lüü külälisel kõrras pildi iist. Võromaa kingitüses pakutas portsõlanist vai klaasist poodianomit, pääle trükit kiri «Võrumaa». Viil jääse silmä Kuksi Viive, Navitroll’a ja viil mõnõ mi kunstnigu pildi ja tsipakõsõ käsitüüd. Ka ehte ja pehme mänguas’a omma mi inemiisi tettü, a kaiõn tuu vällä ei paistu.
Siski omma õkva jõudnu müüki ka Repi Viljari Võromaa puukildamängu ja Võromaa piltega kuubigu-kujolidsõ kõopuust magnõdi. Pernaanõ uut viil Uma Meelüsse konkursil kõgõ parõmbas turistimeenes valitut Lauluesä märkmikku.
Kimmäs tsiht avitas
Avatud Ateljee kunstigaleriin Võrol vahtsõn kotussõn (Jüri 26) omma saina pääl maali ja graafiga, laudu pääl savianomit, ehtit, klaasist kunstitöid.
Pernaanõ Jõgi Ruti võtt müüki üle Eesti teedä kunstnigõ Lapini Leo, Kasemaa Andrussõ, Monica del Norte ja tõisi töid. Kudisiimu Inge ja Kuremaa Kadi töid om nimme tultu ostma kavvõmbalt. Vällän omma kadonu Põlva kunstnigu Ristna Jüri viimädse tüü, Margna Epu pildi ja nahakunstnigu Toropi Ulla as’a. Nätä omma ka pernaasõ Ruti hindä ja timä tõõsõpoolõ, Rumvoldi Aivari savikunst, õlimaali ja klaaspildi.
Ostva päämidselt eestläse, firma telvä Aivari käest savianomit. Vällämaalõ viiäs vähämbit vai ilma raamilda pilte, kunsti-postkaartõ. Ruti kõnõl’, et Uma Meelüsse konkursil rahva lemmikus valitu Rumvoldi Aivari savist Haanimehe püksinöpsi omma ka ostjidõ lemmigu. Nöpsimeistri om joba ka Aivari 10aastanõ tütär Kirke. Konkursil käünü poti omma kah müügil.
Aivari jaos olõ ei tähtsä õnnõ as’a hää vällänägemine, a ka tuu, et asi umma ülesannõt täütmä sobinu ja vasta pidänü. Näütüses Haanimehe püksünöpsi võitki vabalt pükse külge ummõlda.
Uma inemise telvä ilokiräga õnnitluskaartõ
Aino kunstipoodist Võrol vana postkontori vastan hoovimajakõsõn otsva kingitüisi innekõkkõ uma inemise.
Poodin müvväs pall’o Võromaa kunstnigõ pilte. «Mullõ om tähtsä, et Võromaa inemise saasi tüüd,» ütel’ poodi pernaanõ Tambergi Aino.
Käsitüüst om kindit, sukkõ, mütse, sallõ, linatsit kottõ, vilditüid ja nahast ehtit, puust tettüid asjo kah.
Pall’o tellitäs õnnitluskaartõ (ka käsitüükaartõ) pääle ilokirja (Aino esi tege) ja kruusõ pääle pilte.
Naaruga tulõt’ Aino miilde, ku muusõumi kaudu timä mano bussitäüs turistõ tuudi – vanõmba kunstihuvilidsõ suumlasõ. Tuu oll’ ainumanõ kõrd, ku poodin järekõrd tekkü…
Puut nigu segäsummasuvila
Kirri-Mirri käsitüüpoodi edine Põlva turu man näge vällä nigu kodohuuv: sõidumassina, lilli, aiamüübli. Poodi ussõ pääl kirän telehvooninummõr: ku tahat sisse saia, piät kõlistama.
Umanik Dorbeki Lea ütel’: «Meil om parhilla nigu segäsummasuvila!» Ja pallõl’ andis segähüse peräst: puuti kolitas maja uulidsa poolõ pääle.
Poodist saa esitegemise jaos käsitüükraami, müvväs villatsit sukkõ, heegeldedüid ja ummõlduid asjo. Om ka sepätüüd ja käsitüüriistu: lavvapeele, kerilavva, langapuulja.
Lea om õnnõdu, et rassõ om saia müüki kõrralikku käsitüüd. Noorõmba ja parõmba tegijä möövä ummi asju esi, vanõmba mõista-i midägi esierälist tetä. Nii tegegi tä esi kah nii pall’o, ku jõud.
Käsitüüpuut Põlva raamadukogo vastan müü kah käsitüüasjo esitegemise jaos, villatsit sukkõ-kindit, heegeldedüid mütse Eesti lipu värmen vai Põlva kihlkunna kirjuga, Muhumaa-as’akõisi, Põlva kandi lambidõ nahast sussõ. Pallo as’a omma umanigu Saina Kersti ja timä umatsidõ tettü.
Uma Meelüsse võidutöid suurt ei müvvä
Vahtsidõ kingitüisi löüdmises tekk’ Võro maavalitsus minevä aasta lõpun konkursi Uma Meelüs, kohe saadõdi 28 esindüs-kingitüst ja 52 kingitüst küläliisi jaos. Ütsigu omma no puuti jõudnu.
Urvastõ käsitüümeistri Parijõe Ahti ütel’ konkursi võidutüü «Kimmäs kamakas» (puust Urvastõ kama pakk) kotsilõ, et toda om timä käest paar tükkü tellitü.
«Ei olõ aigu, et hinnäst pakman kävvü ja turgu otsi,» selet’ meistrimiis, kelle põhitüü om puust käsitüüriistu tegemine Sujuri kaubamärgi all. «Et suurõmbalt jaolt võetas as’a kommisjonimüüki, sis saa-i hinnäst rahalidsõlt nii pall’o kinni panda. Päälegi om tuu kaup, millel om säülüvüsaig.»
Eräpreemiä saanu mäng «Kullaketrajad» sais Ahtil Vana Võromaa kaardi manotegemise takan.
Sepä Marika Lauluesä raamat sai konkursil esindüsmeelüsse kolmanda kotusõ, Lauluesä märkmik turistimeelüsse edimädse kotusõ ja Teppo-sari (kaasõ, järehoitja, märkmik) Võro folkloorifestivali preemiä.
Teppo lõõtsu kirjuga kingitüisi tegemist mõtlõs Marika edesi üten Teppo suguvõsaga. Omma trükipaku rõiva pääle trükmises ja om proovit tetä messingist ehtit. Müügin Teppo-sarja viil ei olõ. «Folkloorifestivali Teppo lõõdsa võikimängmise avvuhinna omma lõõdsa motiivega keraamilidsõ ehte,» ütles Marika.
Lauluesä-asjo müvväs Marika tüükotussõn Kreutzwaldi muusõumin. A tä om noid tennü rohkõmb telmise pääle: sis saa kokko kõnõlda kujondusõ, matõrjaali ja hinna.
Marika seletäs, et asjo tetä jo võit, a noidõ manu, kes asju ostasi, ei mõista tä kuigi jouda. «Hää olõsi müvvä mitmin kotussin, a nii om rassõ tetä, ku ei tiiä, kuis müümine perän lätt.»
Pikäkannu Kooli Arõngu savvusannakujoga kingipakk sai Uma Meelüsse esindüsmeelüsse tõsõ kotussõ, a tuud viil ei tetä. «Tuu võtt aigu ja rahha,» kõnõlõs kingipaki vällämärkjä Tamra Ave. «Sannapakkõ edimäne trükmine om nii kallis, et tuud Pikäkannu Kooli Arõng ütsindä tetä ei jovva. Teemi projekti, et rahha mano saia. Manotrükmine om joba odavamb.»
Umas Pidos luut Tamra Ave valmis saia turismimeelüsse tõsõ kotussõ saanu «Võromaa käki»: paki omma olõman, õnnõ küdsämise vaiv.
Haani käsitüümeistri Russi Olevi «Papa Kreutzwaldi sulg» sai konkursil turistimeelüsse kolmanda kotusõ. Tuu om alussõ pääl puust sulg, pastak seen. Rohkõmb om Olev sändsit sulgi tennü Munamäe torniga. Sääl müvväs noid sulgi kah ja muidki Olevi Munamäe-asjo, näütüses munakujolist külmäkapimagnõtit.
MTÜ Vana-Antsla Noorõ sai Uma Meelüsse konkursil eräpreemiä kohvi- vai tsäipaki kinnipandmisõ jubina iist. Nuuri juhendaja Lihteni Elin ütles, et müüdü (päämidselt laatu pääl) om näid veidü. «Reklaami tetä ja müvvä ei olõ kongi ja ega ei mõista kah väega,» seletäs tä.
Repi Viljari Uma Meelüsse eräpreemiä saanu kildamängõ ja külmäkapimagnetiid saa osta päält Musta Kassi ka turismiinfopunktist. A müüdü ei olõ näid viil üttegi.
Suvi Piia kõnõlõs, et preemiä saanu võtmõhoitjat «Uma suka» tekk’ tä konkursi jaos õnnõ mõnõ. «Vast sügüse, ku aiatüü läbi, tii mano ja sis saasi kohegi pakku külh,» arvas tä.
Kuis saanu parõmbas?
Savikunstnigu Rumvoldi Aivari meelest om Võromaa-näko kingitüse man, midä külälise osta tahassi, tähtsä tuu, et as’akõnõ om Võromaa meistride ja Võromaa matõrjaalist tettü.
Ku käüdäs Munamäel, muusõumin vai muial, sis tahetas säältsamast midägi tuu kotussõga köüdetüt saia.
Sepä Marika leüd, et Uma Meelüsse konkurss oll’ abis, a asi võisi edesi minnä: «Olõsi jo hää, ku kiäki ka edespite veesi kokko tegijit ja noid, kes asju otsva.»
Nii Marika ku Rumvoldi Aivar arvasõ, et konkursitöie kataloogi ei mõista pall’o otsi. «Illos olõs olnu, ku avvuhinnas olõs maavalitsus üte pordsu meelüssit telnü. Kataloog ka külh tetti, a edesi… ärimehe, tellge?» küsse Rumvolt. «Lõpus tükitäs kingitüses andma iks Hiinan tettüt pastapliiätsit vai kruusi, millele om uma kiri vai logo pääle tettü.»
Sepä Marika pand kokko Vana Võromaa meistride teedüskoko. Lihteni Elin arvas, et mano olõsi vaia ka kimmäst kotust internetin, kohe as’akõisi pildi üles pandas ja noid telli saa.
Tambergi Aino, Repi Viljar ja Suvi Piia arvasõ, et hotellen ja tõisin üükotussin võinu olla teedüst, kost saa Võromaa kingitüisi üten osta. Turist otsi ei internetist kingitüst ja kataloogi perrä tuud telmä jo nakka ei.
| | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/3162.jpg&h=465&w=400","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=400,height=465"))
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/3163.jpg&h=465&w=400","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=400,height=465"))
