Nummõr' 284
Lehekuu 28. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrokõsõ, läämi Umma Pitto!
  • Uudissõ
     
  • Contra juusk vahtsõ võrokõisi lipuga ümbre Vana Võromaa
  •  
  • Uma Pido ja Võhandu köütvä ütte
  •  
  • Orava kuul sai 140. sünnüpääväs puukujo
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  •  
  • Zetodõl jäl plaat
  • Elo
     
  • Võromaa kingitüs otsi esi üles!?
  • Märgotus
     
  • Targõmba pakõsõ Võromaalt är
  •  
  • Uma Laul – ütele miildüs imä, tõsõlõ tütär
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Uma kotus
    Perämäne külg
     
     
    Orava kuul sai 140. sünnüpääväs puukujo
     
    Säinasti Ene
      
     
    Puukujo- meistri Eriku Elmar. (Säinasti Ene pildi) 
      
    Oravilt peri Räpinä puukunstnik Eriku Elmar (64) kinkse umalõ vanalõ Orava koolilõ 140. sünnüpääväs puukujo.

    Timahava sügüse saa Orava valla Haan’kasõ kooli perähtulõja Orava põhikuul 140 aastat vanas. Tuul puhul peeti 18. lehekuu pääväl Oravil vilistläisi kokkotulõkit. Paar päivä inne pito sai koolimaja ette pistü meistri kingitüs – hinde 5 kujolinõ pedäjäoss.

    Elmar ütel’, et tuu puuoss om täl jo mito aastat kotoh saisnu ja uutnu umma aigu. Ossa oll’ tä suust samblõ alt leüdnü. Et oss oll’ nummõr viie muudu, tahtsõ Elmar tuud mõnõlõ koolilõ pakku. A ku parajahe umal vanal koolil sünnüpäiv tulõmah, sis kinksegi är.

    «Mul om seoniaoni meeleh, ku ma uma imäkeeleoppaja Leškini Eha käest edimädse viie sai. Tuu oll’ etteütelüse iist,» kõnõl’ kunstnik.

    Kiräkunstnikust sai puukunstnik

    Eriku Elmar om puukujjõ tennü jo aastit. «Muud ma ei mõista,» naardsõ meistri esi. «Jo kooli aigu es miildü mullõ opminõ, rohkõmb tahtsõ luudusõh ümbre kaia.» A kunsti om Elmar opnu Tarto kunstikoolih ja Tal’na ERKI-h lõpõtanu näütligu agitatsiooni kususõ. Sai säält paprõ, et tä om kiräkunstnik ja sisekujondaja. Tuu ala pääl nakas’ tä tüüle Räpinä mõtsamajandih.

    Suuri puukujjõ nakas’ Elmar tegemä, ku tä 25 aastat tagasi Rapeksihe tüüle läts’. Rapeks oll’ edimäne, mis Eestih puust mängoplatsõ nakas’ tegema. Sõs Elmar tekk’ sinnä egä platsi mano silmäilos nellä-viit sorti eläjit– siile, kahrõ, jänessit.

    Kõgõ suurõmb Elmari puukujo om Paidõh: nelämiitrene tammõst üükulliga tootõmisammas.

    Viimäte tekk’ tä Roodsi tervüseviaga latsi hoolõkodolõ mito kahrokujjo. Tuu tüüpakminõ tull’ Ilvese Evelini kaudu, kiä avitas tervüseviaga latsilõ toimõtulõmisõ keskuisi luvva, mink jaos ruutslasõ rahha andva.
     
      
     
    Orava koolilõ kingitü kujo. 
      
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin