| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Uma Pido ja Võhandu köütvä ütte |
| | | | | | Tagamõtsa Tarmo. (Hoobi Kätlini pilt) | | | | |
Ma olõ iks mõtõlnu, mis vai kes om tuu joud, mis köüt Võromaa ütes tüküs. Kats aastat tagasi Vana Võromaa kaarti kaiõn sai ma arvo, et vastus om jo perädü lihtsä ja illos. Seo om Võhandu jõgi.
Tä om pühä, om jovvulinõ, om salahuisi täüs ja Eestimaa kõgõ pikemb. Võhandu jõõl om pall’o juttõ ja om tähtsä, et õkva taa jõõ sängü piten omma siiä tulnu mi edevanõmba, kes naksi tan ummamuudu elämä. Ellivä ja pühendivä ummi palvit jõõlõ. Sääne om väiku sissejuhatus III Uma Pido mõttõlõ ja olõkilõ.
Tuuperäst om mul hää tunnista, et seokõrdsõ Uma Pido laulukavan om hulga laulõ, mis omma nii palvõ ku pühendüse, a mitte õnnõ.
Kavan om laulõ imemaast hummogupalvõni, naisi vastavaidlõmisõst puupää rok’n’rollini nink Ilvesse Aapo ja Määri Andrese vahtsõnõ popurrii võrokeelitsist hittlaulõst.
Seol pidol om egäl võrokeelitsel laulul jutusta uma lugu. Pido laulukava köütjäs om neli rahvalaulu nellä võimsa iistlauljaga, kulminatsioonis Gutslaffi ja Kaalepi sõnno perrä kokko säet sõnominõ «Pikse palvõ».
Om hää miil, et seokõrd mängvä mi pidol Randvere Jaani juhatusõl orkestri ja Uma Pido bänd.
Uma esierälidse kõla ni vällänägemisega tekütäs kimmäle põnõvust III Uma Pido sümbolpill – kivipill.
Kivipilli helü ja kõla ni pido kujondusõn tarvitõdu vesiratta, kapstatünnü ja kivi köütvä ütes Uma Pido kontsõrt-lavastusõ pildilidse ja kunstilidsõ poolõ.
Esierälises pühendüses mi maalõ ja rahvalõ tulõ Uma Pido aigu võrokõisi lipu õnnistaminõ. Rahva rõõmus ja tandsus kütvä õdagu pilli tulitsõs Põldsepä Margus ja ansambli Untsakad.
Hää rahvas! Mul om hää miil kutsu teid III Umalõ Pidolõ! Tulkõ üten laulma ja rõõmsalõ kuun olõma!
Teid uutva tuhandõ laulja, ummamuudu koorijuhi, kriuksuga pillimängjä, kipõ tandsja ja mahlaka iistkõnõlõja. Ooda teid!
Tagamõtsa Tarmo, Uma Pido välläsäädjä
| | |
|
|
|
