Nummõr' 283
Lehekuu 14. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lehmäpidäjit om veitüs jäänü
  • Uudissõ
     
  • Umal Pidol laul üts Eesti parõmbit poissõkuurõ – Põlva maakunna uma
  •  
  • Suvõl lätt abipolitseid inämb vaia
  • Elo
     
  • Teküs pensionilisa kasvuhuunist
  •  
  • Karula miis Krüüneri Teo oppas lindamist avvustama
  • Märgotus
     
  • Om luuduskaitsõkuu
  •  
  • Kildakõisi «Teemi är!» talgopääväst Vanal Võromaal
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
        
     
     
    Söödü Maido ja Pähnä Külli vanna Kaamnitsa-Niid- sigu tiid puhtas tegemän. (Kraagi Reinu pilt) Süvähavva talgolidsõ Võhandu jõõ veeren küläkua man. (Pilt erakogost) 
        
    Kildakõisi «Teemi är!» talgopääväst Vanal Võromaal
     
    Kaamnitsa talgopäiv Orava vallah

    Orava kultuurimaja juhataja Pähnä Külli (50):

    Orava valla Kaamnitsa külä om jo kolm keväjät «Teemi är!» talgopäivä pidänü. Seokõrdsõ tüü mõtõ tull’ mineväl suvõl külä kokkotulõkil, ku pall’o pidolidsõ tahtsõ kõndi vanna tiid pite, mis Kaamnitsast üle raudtii Niidsigu poolõ vei.
    A tuu tii oll’ nii võssu kasunu, et es päse kuigimuudu läbi. Nii võetigi talgopääväl ette vana aoluulidsõ tiikotusõ võsust puhastaminõ.

    4. lehekuu pääväl oll’ hää lämmi ilm ja pall’o tüüd sai tettüs. A perä kraammistüüd jäi viil mõnõs õdagus inne suvvõ. Hainakuul om plaanih jälki Kaamnitsah küläpäiv tetä. Tuus aos tulõ ka tiisilt tetä ja üles panda.

    Talomiis Söödü Maido (39): Talgopäiv oll’ äge. Nüüt päsese inemise uja viirde kõndma. Pähnä Külli iih tulõ müts maaha võtta. Inne es olõ küläh säändsit ütitsit tegemiisi, a ku Külli taaha elämä tull’, sõs nakas’ elo käümä. Tege esi ja kuts külärahva kah üteh, ooda ei, mis külävanõmb ütles.

    Küsse Säinasti Ene
     
     
    Lätte puhastamisõ talgo Süvähavvah Võhandu veereh veskisilla man
     
    Lättetalgo vidäjä Tobrelutsu Peep (43):

    Naksi lättit põh’alikumbalt uurma joba aasta algusõn, ku 2013. aastak kuulutõdi üleilmalidsõs vii-kuuhtüü-aastagas. Ku Villändih, koh ma elä, lättist kõnõlõma naksi, sis tull’ vällä, et inemiisil om uutmada suur huvi lättide vasta! Pall’o suurõmb huvi ku väläpeldikide vasta, mille ehitämist ma olõ aastit kitnü!

    Põhikoolilatsõ naksi tegemä luuvtöid lättide kotsilõ, Villändi muusikakoolin oll’ eski lätte-teemalinõ kontsõrt.

    Nii tull’gi mõtõ kodoküläh läte är puhasta. Sai tuu tüüga pall’o targõmbas. Lätsi edimält suurõ huuga kallalõ ja jäi kõrraga poolõst seerikust vesiliiva sisse kinni. Olli puul aigo nigu kärbläne liimipaprõ pääl. Ega tuu kotsilõ jo määnestki oppust kirän ei olõ, kuis lätet võit vai ei või puhasta.

    Ma tsungsõ vii joosus üte kraavi vai tsoro. Ku perve kuiono omma, sõs saa tetä põrmandalaudõst sulg ette. Täämbä om tuu lättekotus viil paras tsungõlma. A joba seo kuu saa asi kõrda. Tõmba rihägä tasatsõs ja pane laudõst purdõ, et mano päses.


    Süvähavva luudustalo pernaanõ Pedäjä Reet (49):

    Tuu om sääne kotus Võhandu perve pääl, kost häste kõvastõ läte vällä tulõ. Õkva sillanuka, sepikua mant om nätä tuu madalamb kotus, viis-kuus miitret sillast. Kombinaadi aigu oll’ all villavabrik, tuul es olõ kaivo. Tõsõl puul jõkõ oll’ üts läte, millele oll’ tettü kast ümbre, ja tah oll’ kah kast ümbre – inemise võtsõva umma söögivett.

    No es olõ tuud pikkä aigu tarvitõt, vesi oll’ lättekotussõ kinni uhtnu, seo oll’ kinni vaonu. Veli tahtsõ vallalõ tetä, et ku küläline tulõ, kost tä juvva saasõ, iks om hää võtta kasvai peogagi.

    Jäi viil tegemist tulõvas aastas kah. Meil omma tah üte küünüvarõmõ. Sisu tahassi kõrda tetä. Ragimi võsa säält päält är ja teimi veidükese tasatsõmbas. Tulõvaasta tahassi tasatsõs tetä ja müürüsaina kimmämbäs. Või olla mõni istmispink sisse panda, hää vaiknõ istu.

    Küläliisi käü meil pall’o. Eski «Teemi är!» talgopäävä lõpul pidi minemä villavabrikuhe giidi tegemä – tull’ suur parv inemiisi.

    Küsse Harju Ülle
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin