Nummõr' 283
Lehekuu 14. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lehmäpidäjit om veitüs jäänü
  • Uudissõ
     
  • Umal Pidol laul üts Eesti parõmbit poissõkuurõ – Põlva maakunna uma
  •  
  • Suvõl lätt abipolitseid inämb vaia
  • Elo
     
  • Teküs pensionilisa kasvuhuunist
  •  
  • Karula miis Krüüneri Teo oppas lindamist avvustama
  • Märgotus
     
  • Om luuduskaitsõkuu
  •  
  • Kildakõisi «Teemi är!» talgopääväst Vanal Võromaal
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
     
    Karula miis Krüüneri Teo oppas lindamist avvustama
     
    Leimanni Eve
      
     
    Krüüneri Teo näütäs opimassinat, linnusimulaatorit, mille seen om tunnõ, nigu lindäsi peris linnukiga. (Leimanni Eve pilt) 
      
    Võromaalt Urvastõ kihlkunnast Kärstnä küläst peri inneskine õhuväeülemb erukindralmaior Krüüneri Teo (69) kammandas joba katõssa aastat Eesti Linnuakadeemiän linnumassinidõ juhtmisõ oppamist. Minevä kuu valiti tä hää tüü iist akadeemiä avvuliikmõs.

    «Muidoki süa pesse ja hing tahtsõ kinni jäiä, ku teedä sai, a väegä miildüs, ku kolleegi sinnu nii hindasõ,» muhelõs Teo avvuliikmõs saamisõ kotsilõ.

    A mis vika hääd tüüd tetä, ku tuus omma hää võimalusõ. Eesti Linnuakadeemiä vahtsõnõ tarõ lajutas ku lahmak propeller Tarto linnuvälä küle all, Võro puult tullõn mõni kilomiitre inne Tartot är kurrakätt käändä. Krüüneri Teo kitt, et opitarõ om kõrralik ja piaaigu uma linnuväli om kah õkva küle all.

    Opmislindamisõ linnugi ja helükoptõriga tetäs Tarto linnuvälä päält. Parhilla om lindamispraktika tellit ASi Pakker Avio käest. A akadeemiäl om plaan hindäle treeninglindamisõ jaos uma linnugi ja koptõri hanki. «Sis om nii teooriaoppus ku praktika ütenkuun,» seletäs Teo. «Instruktori omma olõman ja tehnikit jo kah koolitami esi. Oppust saa odavambalt tetä ja parõmbalõ kõrralda.»

    Akadeemiäst saava lindaja Euruupa tasõmõl haridusõ. «Akadeemiä lõpõtanu piloodi saava tüüd nii Eestin ku ka Saksamaal, Läti Air Balticun ja muial,» kõnõlõs Krüüneri Teo. «Mõnikõrd kutsuta-i mi kandidaati kõnõlõmagi, niisama papridõ perrä võetas tüüle.»

    Eesti om üts vähätsit riike, koh tetäs linnundusharo korgõkoolitust. Harilikult opatas pilootõ, linnujuhtõ ja linnumassina tehnikit ammõdioppusõ tasõmõl.

    Teo pidä tähtsäs, et mi esi võimi opada ummi pilootõ ja tetä tuud eesti keelen. Tahtjit om hulga: konkurss om iks 15–20 tahtjat kotusõ pääle ja vällä satas koolist väega veidü.

    Lindajas saaminõ olõ-i õnnõ miisüümine

    Päämine põhimõtõ om Teol olnu, et kõgõ inne oppas tä tudõngi tulõvast ammõtit avvustama ja armastama, ülejäänü tulõ sis esihindäst mano.

    Erukindralmaior ei olõ kidsi tudõngit kitmä: «Targa, hää ütlemisega, vallalidsõ pääga, pühendünü. A olõ-i tuu tüü miisüümine ega õnnõ romantika. Saa ei kõgõ koton olla, om vaia üüse linnada, vastutus om suur. Tuuperäst tulõ muu tarkusõ kõrval har’ota ka riiglist (nii kirotõduist ku kirotamada) kinnipidämist, ausa ja usaldust väärt piät lindaja nigunii olõma.»

    Sõnapidämisel om ka rahalinõ hind. Näütüses omma treeninglindamisõ egäl tudõngil eräle – tuu tähendäs, et ku tudõng tunni ei tulõ, lätt raisku ka instruktori aig ja tellit linnumassinatunn. A om juhtunu, et vanõmba omma ostnu latsõlõ piledi Alpidõhe suusatama minekis, ku om lindamispraktika aig. «Tuu muidoki näütäs, et eski vanõmba ei olõ egä kõrd arvu saanu, kohe ja midä lats om opma tulnu,» märk Teo.

    Opminõ om tulnu katski jättä ka ütel tudõngil, kiä es ütle sisseastmisõl, et tedä om süüteo iist karistõt. «Ausus om üts tähtsämpi nõudmiisi ja ku sääne võlsminõ vällä tulõ, sis tulõvast lindajat saa-i inämp usku,» om Teo kimmäs.

    Lindama opitas nii maa pääl ku õhun

    Üts riistapuu, miä egäle linnuakadeemiä külälisele huvvi pakk, om linnusimulaator. Tuu om linnugi kokpiti muudu massin, millega har’otamisõl om tunnõ, nigu olõssigi piloot, istussi linnukin ja lindasi.

    Kokpiti iin ekraani pääl saa valli mitmõ linnujaama vaihõl, – tuu pilt tulõ sis ruumilidsõlt ekraani pääle ja sääl piät sis «linnukiga» maaha tulõma.

    Lindamisõ aigu pruuv instruktor opjat mitmõsugutsin olokõrdun ja ilmaga, kost opja piät linnugi vällä juhtma. Tähtsä om ka tuu, et saa har’ota säändsit olokõrdu ja manüüvrit, midä peris linnukiga õhun om väega ohtlik tetä.

    «Ega simulaatori pääl arru ei saa, et olõ-i peris linnukin,» seletäs Teo. «Ku instruktor pand mõnõ süstemi saisma, midä lindamisõs vaia om, või iks õgasugust hellü kuulda, silmä läävä mõnõl kandilidsõs ja süäme pesmist kae et om vällägi kuulda…»

    Võromaal käü mõtsan ja kalla püüdmän

    Võromaal pruuv Teo iks nii sakõstõ kävvü, ku saa – kõgõ rohkõmb sõsara man Ähijärvel, a tõisigi sugulaisi eläs Antsla kandin. Kasumõtsa surnuaialõ omma ka vanõmba ja lähkü sugulasõ matõdu.

    Kodomail meelütäse mõtsa ja järve. «Jahti olõ-i inämb ammu joudnu, hallõ kah kuigi om noist mõtsaeläjist, a siini perrä saa iks mõtsa mintüs,» ütles Teo.

    No saa ei Teo kuigi kalal käümäldä jättä, mille jaos sääl Ähijärv ja Pehmejärv häste passisõ. «Saa luudusõst mõnnu tunda, närve puhada, hindä sisse energiät laati,» seletäs Teo.

    Ku Teo puhkusõ võtt, nii tä vii pääle kaos. Ku suvõl omma Võromaa väikumba järve hää külh, sis talvõpüük istus kõgõ parembalõ Peipsi pääl. «Kalal ei käü mitte tuu jaos, et määnestki kaalu kokko saia, a looda iks trofeekala – tuu kõgõ suurõmba vällä tõmmada,» kõnõlas Teo. Nii 10 kg suurudsõ havvõ pääle om Teo trehvänü ja ahunit om 1–1,5kilotsit saadu.

    Teo arvas, et ku pääle erruminekit ei olõs tedä lindamiskuuli kutsutu, olõs tä vast maamajapidämise hanknu ja talutüüd tegemä naanu. Tä mõist kõiki talu- ja ehitüstöid. A muidoki olõ-i põhjust kahitsa, et trehväs’ lindajit oppama. «Proovi sis ka edespite Eesti linnundusõlõ kasulik olla,» jääs Teolt lõpõtusõs kõlama.
     
    Tammõ Jaan, Eesti Linnuakadeemiä rektri:

    1990. aastidõ algusõst, ku ma Teoga tutvas sai ja kuuntüüd alosti, om tä uma tüü ja tegemiisiga silmä paistnu ku inemline ja arvusaaja juht. Tä om uma uhkõ karjääri pääle kaemalda jäänü iks Eestile ja umalõ kodokotusõlõ lähküs, olnu hoolõn, et nuuri lindajit pääle kasunu ja Eesti linnundus edesi lännü.
     
      
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin