Nummõr' 282
Mahlakuu 30. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Talv tekk’ viläle hätä
  • Uudissõ
     
  • Moosteh hoiti perändüst
  •  
  • Pokumaa päst pall’o küläliisi vai rikas «peigmiis»
  •  
  • Adsoni-võistlus lei rekordi
  •  
  • Puhkpillipido Parksepän
  • Elo
     
  • Susi essü pildi pääle
  • Märgotus
     
  • Needo Ülo: Mooste tõmbas hindä poolõ
  •  
  • Kõgõ rahva vanaimä
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Autopuut
    Aholämmi
    Perämäne külg
      
     
    Vallavanõmb Needo Ülo kuts nuuri Moostehe elämä. (Harju Ülle pilt) 
      
    Needo Ülo: Mooste tõmbas hindä poolõ
     
    Mooste vallavanõmb Needo Ülo (62) sai nädälivaihtusõl rõõmu tunda kõrda lännüst folgipidost Moisekatsi Elohelü, a teküs vallavanõmb mõtlõ ei puhkama jäiä, plaan hoobis suvõs võrokeelist näütemängu ja kuts nuuri Moostehe elämä.

    Joba säitsmes kõrd teiti folgipito. Kas jõvvati iks tetä uma Mooste rahvaga?

    Ega tuu õnnõ Mooste rahvas ei olõ, pääkõrraldaja om iks Podekrati Ülle ja timäst olõnõs festivaal kõgõ rohkõmb. Ku timä ütles är, et ei taha vai ei jõvva, sis ma pelgä, et sääne festival kaos är.

    Mooste om saanu kõgõ inämb kittä tuu iist, et suur ja illos mõisa om kõrda tettü.

    Tuu om väega hää, et saimi euroraha abiga mõisa är pästä. Teno mõisaehitämisele tull’ siiä lambakoda, neli naistõrahvast saa tüüd.

    Eelmäne aasta tetti vahtsõstpruukmisõ koda, mis kah siiä väega passis.

    Savikeskus om kah tekkünü ja plaan om naada tegemä restauriirmise kuuli. Sais as’aajamisõ takah, a huvi om olõmah.

    Rahvast om mano tulnu ja kuuli ei piä kinni pandma – päält 110 latsõ om sääl.

    Kutsuti nuuri Moostehe mugu mano?

    Meil om kunstnigõ küläliisistuudio, tahami vanast Rasina koolimajast kunstnigõ maja tetä. Ja Mooste mano uibuaida om tettü katõssa krunti. Oodami nuuri, et nä tulõssi, ehitäsi siiä maja.

    Võissi tetä maja kotusõpäälitsist matõrjaalõst. Savi- vai põhumaja näütüses. Mi annassi krundi ilma kätte, õnnõ et nä piät mändsegi ao joosul sinnä maja pääle ehitämä. Uibu joba kasusõ, nii et mändsegi raha saat ubinist joba sügüse tiini!

    Mille perrä noorõ otsustasõ, et jääväki Moostehe?

    No näil teküs umaette seltskund. Pall’o ütlese, et Moostel om joba sääne aura. Ku kõrra-kats olõt käünü, kisk siiä tagasi. Kuul ja latsiaid om, sügüsest om olnu rahvamuusigakuul. Mõts ümbretsõõri ja järv – kotus om elämises väega hää.

    Kõgõ keerolidsõmb om, kost inemise tüüd saava. A noorõ mõtlõsõ esi vällä ja nakkasõ tegemä.

    Midä haldusreformi tegemisest arvat?

    Üttepiteh om selge, olõs vaia kokko panda, a ku väiksit kokko panda, olõssi vaia tetä osavalla säädüs, et suurõ valla volikokko saasi ka veeremaalt küländ hulga inemiisi. Muido nakkas keskus kõkkõ ütsindä otsustama.

    Ka ei usu, et tuuga, ku paar vallavanõmba palka ja viil tsipakõsõ kokko hoita, saa kolmõst vaesõst vallast rikka valla tetä.

    Nii saa muidoki, et kaotõdas kats latsiaida ja kats kuuli är ja tetäs kolmõ pääle üts suur latsiaid ja kuul. A ma tuu puult ei olõ. Tuu omgi kõgõ suurõmb hirm, muu as’a saat iks Põlvah kah kõrda aia.

    Tiit üten ka Mooste veskitiatrin, mille «Moisekatsi lugu» sai Kagu-Eesti maatiatripääväl pääpreemiä. Mis tükk tuu om?

    Märksemi, et 20 aastat tagasi kirotõdu küläjandi nigu «Rootsi onu» ei lää inämb rahvalõ pääle.

    Nii saigi «Saapidõga kass» Mooste-perätses kirotõdus, mõisa sisse tuudus. Ma olli sääl kuningas... Oll’ vahtsõnõ lavastaja kah – Soometsa Arvo. Võit andsõ muidoki huugu mano!

    Kas midägi uman keelen om plaanin tetä?

    Üts hää mõtõ om meil olõmah. Põimukuu tõnõ nädälivaihtus tulõ Moosteh võrokõisi Kaika suvõülikuul, sis om mõtõ tetä üts lugu Veskitiatri man.

    Moro pääle om pantu vana Rasina vallamaja jupp. Vallamaja läts’ palama ja üts välimäne sain jäi alalõ. Ilostõ alalõ om ka eestiaignõ valla kartsamaja.

    Rasina jääs külh Vana Võromaa piiri taadõ, a sääl kõnõldas samma kiilt ja Punningu Vello kirot’ üte raamadu, mille jaos oll’ vannost valla kohtuprotokollõst vällä otsitu, kuis vanast vallah kohut peeti ja kedä karistõdi.

    Tuu kohtuvärk om nigunii võrokiilne, saasi mõnõ kartsa panda ja üte väiku kõrtsi kah mano tetä – vanastõ oll’ Rasinah kolm kõrtsi! Säält laultasi noid vanno laulõ: «Üts rätsep tulle Rasinalt...»

    Saasi peris põnnõv Rasina näütemäng. Asi sais tollõ takah, kes kokko panõssi ja lavastasi. Lehekuuh tulõ külälisstuudiolõ vällämaa lavastaja, kes taht tetä kotusõpäälist lavastust. Ku tälle kõlbas, lavastas vana võrokiilse luu inglanõ...

    Küsse Harju Ülle




     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin