Nummõr' 282
Mahlakuu 30. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Talv tekk’ viläle hätä
  • Uudissõ
     
  • Moosteh hoiti perändüst
  •  
  • Pokumaa päst pall’o küläliisi vai rikas «peigmiis»
  •  
  • Adsoni-võistlus lei rekordi
  •  
  • Puhkpillipido Parksepän
  • Elo
     
  • Susi essü pildi pääle
  • Märgotus
     
  • Needo Ülo: Mooste tõmbas hindä poolõ
  •  
  • Kõgõ rahva vanaimä
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Autopuut
    Aholämmi
    Perämäne külg
        
     
     
    Susi pakõ pinne haukmisõ pääle müüdä Lõõdla järve ijäd pite mõtsa poolõ. (Grünbergi Silja pilt) Susi Meenikunno suun tedrekikkit hiilmän. (Začeki Sveni pilt) 
        
    Susi essü pildi pääle
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    12. urbõkuu pääväl jäi Urvastõ kihlkunnan Lõõdla järve pääl juusknu susi pildimassina ette – säänest trehvämist om harva.

    «Õkva mu sünnüpäävä hummugu juussõ susi mi talu poolõ, a sis naksi pini haukma, susi käändse otsa ümbre ja juussõ üle järve mõtsa!» selet’ soest pildi tennü Grünbergi Silja järveviirsest Kalda talost. Timä jutu perrä olõ-i sääl kandin inne sutt nättü.

    «Tuu om harv juhus, et harilik inemine niimuudu kesk päivä sutt pildistä saa!» ütel’ Sõmmõrpalo jahiseldsi esimiis ja Võromaa jahimiihi seldsi juhatusõ liigõ Kauna Toomas.

    Timä jutu perrä om seo soepilt jahimiihi siän parajalõ larmi tennü: pall’o es usuki, et pildi pääl tõtõst susi om, inne ku uma silmäga näivä.

    Jahimehe imehti tuud kah, midä asja soel järveijä pääle oll’.

    «Vast tahtsõ kallu püüdä nigu muinasjutun, et lask hanna ijämulku,» lasksõ hambamiis Kauna Toomas vahtsõ jahimehejutu vallalõ. Tä hinnas’, et pildi pääl om nuur susi, ja arvas’ vallalõ suu kotsilõ, et kas tä haigutas juhusligult vai sis om juuskmisõst väsünü.

    «Väega vahva trehvämine!» ütel’ soepilti kaiõn Võromaalt peri luudusõpildimiis Začeki Sven, kiä om suur soe-sõbõr ja hulga soepilte tennü. A et susi om pelglik elläi, sis olõ-i timälgi olnu väga lihtsä sutt nätä.

    Vanal Võromaal om Sven mitmit kõrdo soejälgi ajanu, a sutt om täl õnnistunu trehvädä õnnõ Meenikunno suun.

    «Olli 20. mahlakuu varrahummogu suu pääl tedremängu kaeman, ku kõik kõrraga vakka jäi,» kõnõl’ Sven katsa aasta tagodsõ soetrehvämise kotsilõ. «Mõtli, et kikka pidävä illast rebässetunni ja oodi rahulikult edesi. Mõnõ ao peräst naksi siski ümbre kaema ja näi, et lakõ veeren istus ütsik susi. Kikka pei hoobis soe-tunni! Tsipa ildampa nakas’ susi kikkit hiilmä, a tsirgu olli tuus valmis ja lindsi tsiibu rabistõn mänguplatsi päält är. Es jää ka villemil muud üle, ku vahtsõt saaki otsma minnä.»

    Eestin eläs jahimiihi hindamisõ perrä 200 soe ümbre, Vanal Võromaal või ellä nii 30 sutt.

    Suurõmba kar’a liigusõ lõunõ puul Karulan, Mõnistõ ja Viitenä mail, põh’a puul Meenikunno suust Mehikuurmani vällä.

    Timahavanõ aasta om Eestin nimmat soe-aastas. Luudusõ-ütistüse valisi jõulukuul edimäst kõrda aasta eläjät ja ütel meelel valiti 2013. aasta eläjäs susi.


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin