| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Võro edimäne bendsinijaam | | | Eesti Vabariigi edimädsel aol liiku Eestimaad pite joba küländ hulga massinit. 1930. aastal oll’ Eestin 1777 sõidu-, 1118 veoautot ja 550 mootorratast – kõigil oll’ sõitmisõs pentsu vaia.
Riigi pallavkivitüüstüse pendsuvabrik Kohtlan (kuun Saksa firmaga Heckmann) sai kõrraligult tüüle 1932. aastagal. Kohtla-Järvele, Tal’nahe ja Võrro hangiti pendsuautomaadi (täämbädse päävä mõttõn bendsinijaama).
Kohtla-Järve bendsinijaam oll’ mu inneskidse tüükotusõ pallavkivimuusõumi kõrval. Tal’na uma oll’ Narva maantiil. Võro umast es tiiä jupp aigu midägi, a peräkõrd naas’ üte vana Võro pildi pääl iks bendsiniautomaat silmä. Tuu pendsumüümiskotus oll’ Võromaa muusõumi lähkün, üle tii Aleksandri hotelli trepi man. Kae imeht: nii Kohtla-Järve ku ka Võro bendsinijaam olli mu tüütarrist umbõs sama kavvõn.
Mõni sõna ka bendsini hindu kotsilõ. 1932–1934 oll’ liitri hind 20 senti, 1930. aastide lõpun oll’ joba 27 senti.
Ku kaia tuud, pall’o muu as’a tuudaigu massi, sis 20–30 sendi iist sai 1930. aastil näütüses kas puul killo saia, kilo tärklüst, raadiopatarei, pudõli ätiket vai karbi saapamääri. A kilo tsukõrd oll’ kallimb – 45 senti. Parhilla om tsukõr odavamb, a liha jäl kallimb. Kilo hääd tsialihha massõ 1930. aastil 64 senti, tuu iist olõs saanu kats liitrit bendsini. Parhilla saat katõ liitri pendsu raha iist kilo lihha õnnõ sis, ku terve tsiakindsu kõrraga ostat.
Üts salahus om tuust aost siiämaani jäänü: kas kiäki mõist üldä, kohe oll’ Eesti Vabariigi edimädsel aol pant Võro bendsiniautomaadi pütt? Pildi pääl tuud nätä ei olõ.
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja
|
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/3102.jpg&h=344&w=539","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=539,height=344"))
