| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Veerpalust hallõ | | Hää miil oll’ teedä saia, et mi tubli sportlanõ Veerpalu Andrus sai õigõst mõistõtus! Ma arva, et pia kõigil oll’ timäst katõ aasta pikkudsõ protsessi aigo hallõ.
A no muidoki pidi kirämiis Ruitlanõ minevädseh leheh õkva vällä ütlemä, kost tuu dopingupruuv võeti! Võino kuigi sündsämbähe. Veerpalu om niige kannahtano, nüüt sis vaia nõna ala hõõru, et tä sinimustvalgõ lipu pääle õkva tuu kõlladsõ pleki tegi.
Pärnaste Leida Räpinä khk | | |
Kaemi esihindähe | | Välän sattõ paduvihma, istsõ köögin ja rüüpsi hummokukohvi. Elmari raadion käve määnegi jutusaadõ, kon iks ja jälki üteldi, et võtkõ rohkõmb aigu esihindähe kaemisõs.
Mõtli, et tii pruuvi, kuis om sis esihindähe kaia. Naksi pääle kõgõ tähtsambast – pääst. Ajopuulkeräden loksus hallollus, kuiki kuran puulkerän om tuud tsipa vähämb ku tõsõn. Taast om insult osa hallollust är näpsänü. Ei olõ hullu, omgi hüvvil mõttil rohkõmb ruumi arõnõda!
Kats suurt kõrva omma peris kõrralidsõlt pää külen, miä tuust, et nä mõnikõrd pilli ajava, undasõ ja vilistäse. Silmä omma kah esimuudu. Üts om tõsõst väiksemb vai sõs tõõnõ silm edimädsest suurõmb. Latsõlatsõ kutsvä tuuperäst minno «snaiprimemmes».
Ku umma kardokanõnna piilsõ, näi sääl tohutut tatilatu. Nuurusõ verrev pruntsuu om kaonu ja asõmõlõ tekkinü kortsun pudrumulk, midä tulõ kinni hoita, et pall’o es lobisnu ja et süä är es jahtunu.
Süa om iks verrev ja nuuruslinõ, a viisi ei piä inämb, ajas rütmi segi, sis nakas hirmsahe karglõma ja taht rinnost vällä karada. Mago puhk pahuralõ. Ku nuurusõn armast’ tä pekki, sõs nüüt urisõs esiki praadidu leevä pääle. Sapikivi klõbisõsõ sapipõiõn ja tsiapraadi süümisõ pääle nakkas sapp «kiimä».
Sooligu tegevä hirmsät hellü, ku söögikõrda vai söögiportso nakka vähändämä. Üts niir om liiva kogoma naanu ja suurõs paisunu, a tõnõ kadõhusõst körtsu tõmmanu. Mõlõmba tsuskva minno kah.
Jala omma lühko, jalaseere omma kurõ ja kindso Baruto muudu. Kaal lühko ja jämme, jälki Baruto muudu. A hiussõ omma blondist vereväs lännü ja pää keskpaik koguni pallas.
Ku olli sis ni sise- ku väläkaemisõga lõpõtanu, oll’ tujo nullin. Tuu esihindähe kaeminõ om külh hää asi, a taa passis siski nuurilõ ja ilosilõ, vannol tulõ mälestüisist ellä.
Säinasti Asta |
|
|
|