Nummõr' 72
Paastukuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tetäs umakeelitsit saatit
  •  
  • Võrumaal omma kõgõ külmembä üü
  •  
  • Võro kirämehe teivä «Tunnikontrolli»
  •  
  • Tulõ luulõvõistlus Adsoni Arturi avvus
  • Elo
     
  • Rotirahva õnnõtus: 16 sorka jäi handapiten kokku
  •  
  • Uma nimega vorst'
  •  
  • Luigaq külmähädän.*
  • Märgotus
     
  • Saamõ vahtsõstsünd
  •  
  • Latsi iist piä-i kiilt är käkmä!
  • Kagahii
    Küsümine
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Rotirahva õnnõtus: 16 sorka jäi handapiten kokku
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     Saru külän löüti 16 rotti, kinka hanna olli umavaihõl sõlmõ lännü. Inemist näten naksi nä rämm'mä ja kriiskama, a es päse juuskma. Ku päälmidse sorga olli maha lüüdü, tull' vällä, et mulgun seen om viil, osa elun, osa koolnu.

    Nüüd tiidva joba pall'o, et säänest nättüst kutsutas rotikuning. Kuninga
    löüdjä oll' Kõivu Rein Mõnistõ vallan Sarun, Alaveski talun. Oll' nätä, et rotipundar oll' väherdänü pesän külmänü koorigu all, nika ku päälmidse sorga tuu katski kraabõ ja päävävalgõlõ pässi. Hanna olli nii kõvva sõlmõn, et esiki tokiga liiva seest vällä kangutamisõl es lagunõ pundar' lakja.

    Kõivu Rein löüd' sorkõ kuninga joba katõ kuu iist. Edimält näüdäti tuud tutvilõ ja kõrra vei Rein tuud nätä ka Mõnistõ jahimiihile. Külmänüst pääst vändsütämise, sulamisõ ja vahtsõst külmämise pääle naksi eläjä puntrast är pudõnõma. Seo pildi tegemise aigu oll' sõlmõn 13 rotihanda.
     
    Kuningit löüdäs kõva külmäga
     
    Uma Lehe kaudu joud' uudis eläjäuurjidõ kõrvu ja tull' vällä, et kõgõ ilma muusõummõn om alalõ püsünü õnnõ kuus' vai säidse säänest rotikuningat. Paastukuu 10. pääväl tull' Eesti kõgõ tunnõtumb jüräjide uurja Miljutini Andrei Sarru ja vei rotikuninga Tartulõ zooloogiamuusõummi.

    Miljutini Andrei kõnõl', et kõgõ tõõperädsemb seletüs om sääne: ku ilm äkki külmäs lätt, roniva roti oosõn mütsäküle kokku. Ku näil juhtusõ hanna olõma likõ vai veridse, võiva nuu kokku kliipi vai külmädä. Sääne punt' lätt kiirdu ja ku nüüd egäüts' nakkas esi suunan vidämä, tõmbasõgi nä sõlmõ kinni. Ka eelmine rotikuning Villändimaal Rõikal lövveti külmä talvõ aigu, a tuust ei olõ kahjus esiki fotot alalõ püsünü.

    Miljutinilõ om Eestist teedä kats' varajadsõmbat rotikuninga juhtumit. Üle ilma om kimmäs tett 58 säänest juhtumit. Teedä om ka petujuhtumit: inemine om koolnu roti kokku köütnü ja raha iist näüdänü. A köütmise sõlm' näge tõistmuudu vällä.

    Inämbäste om liigi poolõst tegemist kodurotiga (Rattus rattus), kiä om ka Võrumaal põhilinõ. Lühembä hannaga võhlu ehk rändroti man säänest asja nättü ei olõ. A paaril kõrral om lövvet ka handu piten kokku jäänüid hiiri ja Ameerigan üts' oravapesäkund.

    «Nuu orava viidi esiki eläjätohtri manu, et hanna valla lõigada. A ku inemine näge rotikuningat, om tä edimäne mõtõ õnnõdu eläjä är tappa,» muias' Miljutini Andrei, kiä esi pidä rottõst näide nutikusõ peräst väega luku. Sodistamp'misõ ja kiivä viiga ülevalamisõ peräst ommaki mitmõ rotikuninga alalõhoitmisõs kõlbmadus muutunu.
     
    Ennustas katsku
     
    Keskmäne Õuruupa inemine vihkas ja pelgäs rottõ armõtudõ, tiidmäldägi, minkperäst tä nii tege.

    Muinasjuttõst om tullu tavaarusaamistõ legend', et ku roti handapiten kokku jääse, sõs tõsõ roti umast hõimust toova näile süvvä ja rotikuning või niimuudu ellä kavva aigu. Miljutini Andrei ei usu säänest juttu ilmangi, selle et esiki rotiimä ei säe umilõ pojõlõ kunagi süüki nõna ette: ku tahat ellä, piät esi ots'ma.

    Vanast' pelläti rotikuninga nägemist väega: usuti, et tuu om märk' kadsu vai mõnõ muu rassõ tõvõ tulõmisõst. Midägi müstilist om taa as'a man egäl juhul, selle et Miljutini jutu perrä om rotikuningil umadus är kaoda. Om olnu juhussit, kon muusõummi viid ja arvõlõ võet rotikuning om ütel hääl pääväl lihtsäle kaonu ja kogu lugu.

    Kõgõ suurõmb lövvet rotikuning 32 eläjäga om Altenburgin sõski muusõumin alalõ.
    Õdagu-õuruuplaisil olõki-ei inämb erilist võimalust vahtsit rotikuningit löüdä, selle et lühembä hannaga Hiinast peri rändrott' om paigapäälidse liigi kodoroti piaagu egält puult vällä söönü.
     
    Võrumaa om koduroti viimätsit kants'õ
     
    Ka Eestin lövvüs kodurotti päämidselt õnnõ Võrumaal.

    Võru-, Setu- ja Pihkvamaa omma kokku üts' väikene saarõkõnõ, kon kodurott' suurõmbalõ ja tugõvambalõ võhlulõ vasta saista jõud. Kodurott' mõist parõmbidõ ronni, lätt kasvai pürstihanda piten üles.

    Ku laetala päält ripusõ alla häste pikä rotihanna, om tuu kimmäs märk', et seo laut vai ait om viil koduroti (musta roti) hõimu käen.

    Värvi perrä sissetungjat liiki rändrotti (halli rotti) tegeligult kimmäs tetä ei saa, selle et ka osa kodurottõ omma peris hellet halli karva.

    A rändroti hand om lühemb ku roti kihä ja päält tummõmb, alt hellemb. Häste suurt rotti kutsutas Võrumaal võhl vai võhr, Harglõ kihlkunnan üteldäs läti muudu: sork.
      
    Sõnast rotikuning (prantsusõ k. roi de rats) arvatas, et taa om tegeligult tullu sõnnust rouet de rats ’rotitsõõr’.

    Ildamba om tegünü arusaaminõ, et handapiten kokkosõlmadu roti omma õnnõ troonis peris sorkõ kuninga jaos, kiä om suur', paks ja väega tark. Sääne om tunnõt näütüses balletist Pähklipurõja.

    Õdagu-õuruuplaisi jaos omgi Rotikuning kuri muinasjututegeläne, kedä tõõsõ roti tiin'vä ja kiä ummi alambidõ iist märgütäs, kuimuudu viil hullõmbat kurja saassi tetä. Martin Luther sai alamba rahva hulgan kuulsas tuuga, et nimet' paavsti üten sõimukirän Rotikuningas.

    Läte: Wikipedia
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Tahassi, et Vilja Selverist saassi võrokõstõ uma ja hää kauplus!

    A-Selveri päälik Taube Ain opsõ Vilja Selveri vallategemisõs är võrokeelidse tervitüse

     
       
     Uma Lehe sõbõr!