| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Viitinä kuuridsavõistlus sai napilt pästetüs |
| | | | | | Harju Ülle pilt | | | «Seos kõrras omma Viitinä järve kala päsnü,» om Kimmeli Peebul hää miil. | |
| | «No tull’ vihma kah ja Viitinä järve kala piässi olõma lõpus päsnü,» ütel’ Viitinä jahiseldsi esimiis Kimmeli Peep, kiä om mitu nädälit kalapästmist kõrraldanu. «Ku kõik kala olõssi järvest är koolnu, olõssi pidänü suvõl kuuridsavõistlusõ är jätmä!»
Munapühhi aigu käve Viitinä järve pääl suurõmb kalapästmine: neli päivä pumbati vett ijä pääle, et kala hapnikku mano saanu ja ijä all är es koolnu.
«Ku kala koskil nukan ämp ei võta, sis om midägi viltu,» selet’ Kimmeli Peep tuud, kuis tä teedä sai, et Viitinä järve kala hädän omma.
«Pannimi kolmõ mehega undõ sisse ja kolmõ tunni peräst oll’ elonsüüt är koolnu – suu ammulõ, lõpussõ lajan. Hapnigupuudus oll’ iks kõva!»
Peep kõlist’ keskkunnaammõtilõ ja as’atundja tull’ mõõtma, pall’o sis järvevii seen õigõlõ hapnikku om. Oll’ õnnõ 0,1-0,2 milligrammi liitri kottalõ. «Tuu om kriitiline,» ütel’ Peep. «Linask ja kogõr elässe är, a tõsõ kala nakkasõ kuulma.»
Et Viitinä järven või hapniguhädä tulla, tuud tiidsevä Viitinä mehe joba varatsõmbast aost: 1976. ja 1996. aastal juhtu sammamuudu.
«Kalatiidjä ütlese muiduki, et tuu om loomulik protsess ja nii asi käügi, a ku esi järve veeren elät ja suvõl üttegi kalla ei olõ, sis om kah halv,» selet’ Kimmeli Peep. «Tuuperäst võtsõmigi seokõrd kõõ parõmba moodussõ: teimi mulgu ijä sisse, traktor käümä, viipump käümä ja neli päivä sai pumbatus vett ijä pääle.» Pumba ja kütussega avit’ Rõugõ vallavalitsus.
«Sai parõmb, väiku maimu kattõva ijämulgu mant är ja särg nakkas kah vahtsõst võtma,» ütel’ Peep. «Nätäl tagasi ragosi ijämulgu viil kõrra vallalõ. No vähja vast iks kuuliva är, ütsjago kallo vast kah, eks peris keväjä saa nätä.»
Keskkunnaammõdi Põlva-Võro-Valga piirkunna vii-elostigu tundja Mandeli Martin selet’, et vii välläpumpaminõ või suurõmba kuulmisõ är hoita, a lõpuni hätä är ei klaari.
«Hapnikuga saa kõrda sis, ku ijä är sulas,» ütel’ Mandeli Martin. «Kuna talv om pikäle lännü, sis om parhilla kõikin vähämbin, madalin ja kasvurikkin järvin hapnikuga kehväste.»
Järvi pääl om paks ijä ja lumi kah viil pääl. Järvekasvu mädänese ja tuu võtt kah hapnikku är.
«Kõik kala kimmähe är ei koolõ, tuud või ette tulla õnnõ kodolumbin,» ütel’ Mandeli Martin. «A ku keväjä om nätä, et iks väega hulga kall’o om är koolnu, sis soovitami lihtsäle portsu kalamaimõ järve laskõ.»
|
|
|
|
