Nummõr' 72
Paastukuu 15. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tetäs umakeelitsit saatit
  •  
  • Võrumaal omma kõgõ külmembä üü
  •  
  • Võro kirämehe teivä «Tunnikontrolli»
  •  
  • Tulõ luulõvõistlus Adsoni Arturi avvus
  • Elo
     
  • Rotirahva õnnõtus: 16 sorka jäi handapiten kokku
  •  
  • Uma nimega vorst'
  •  
  • Luigaq külmähädän.*
  • Märgotus
     
  • Saamõ vahtsõstsünd
  •  
  • Latsi iist piä-i kiilt är käkmä!
  • Kagahii
    Küsümine
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Kuis vanaimä pästse mu jala mädänemä minemäst är
     
    Kruusamäe Maimu
     
    Ütel väega külmäl talvõl külmäti varba är. Olli kuuldnu, et tulõ lumõga hõõru.
    Tuud jalga, mis oll' inämb külmänü, hõõrsõ lumõga ja määrse viil tuura munaga kah. Esi es julgu kellelegi kõnõlda, et külmäti jala är.

    Tõnõ jalg külmät' vähämb ja tuud ma es hõõru lumõga. Tagajärg oll', et tuu jala varba lätsi paksus ja olli pehme (nigu vatist). Paari päävä peräst naksiva varba valutama.

    Kõnõli sis vanaimäle, mis juhtu. Vanaimä kässe meil kõigil pangi kusta. Ku oll' kogunu puul' pangi ja tuu veidü joba hapnõs lännü, kässe mul jala pangi panda.

    Algusõn ma es tii tuud, a ku valu es lasõ inämb maada, sis lätsi häste tassakõistõ, et vanaimä ei kuulõsi. Magasi tuukõrd vanaimäga üten sängün.

    Ku tagasi tulli, ütel' vanaimä, et näet, valu ai iks pangist api ots'ma. Nii ma sis käve üüse mitmit kõrdu sääl istman, jalg pangin. Käve vas't nädälipäävä, üüse ja päivägi.

    Paistõtus ja punõtus naksi lõpus är minemä ja valu andsõ perrä. Usuti vai ei, a mu jala saiva peris terves ilma tohri manu minemäldä.

    Ildamba sai teedä, et samal pääväl külmät' uma jalaseere är Rõõmu Erika. Tä oll' mitu kuud Antslan haigõmajan.

    Parhilla omma kõik'sugu hää rohu olõman, miä avitasõ, a ma kiroti tuuperäst, et mõnõl, kellel sääne õnnõtus juhtus ja ei olõ rahha rohtõ ostmisõs, et sis avitas häste ka ilma rahalda saad «rohi».
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ruitlasõl om rassõ elo!
      
     
    Ilvesse Aapo, Ruitlasõ sõbõr
     
    Ku ma Ruitlast kae, sõs tulõ egä kõrd sääne mõtõ päähä, et timä jaos omma naa mobiil'telefonni üts' needüs.

    Kõik' aig tälle helistedäs ja kutstas kodo. A Ruitlanõ taha-i minnä. Vai helistäs Uma Leht ja taht luku vai kõlistas kohtutäitur' ja taht rahha.

    A Ruitlasõl jo rahha olõ-õi, tuuperäst, et Umalõ Lehele om lugu kirotamada ja tuu perämine raha, miä oll', om telefonniga kõnõlõmisõ iist är mast toolõ suurõlõ Arvedilõ, kiä kõik' aig ime.

    Veidükse om egäkõrd puuti kah jäet – ku mi Ruitlasõga ütte trehvä, tulõ jo miäkit mano kah võtta, putõl' vai kats'. Ja pääle om vaia võtta ja sõs viil võtta.

    Mi olõ sändse kooliga mehe, ega tuu vasta midägi tetä olõ-õi. Esä opas' minno üts'kõrd niimuudu: süvvä tahat, juuma piät. Elo om sääne. Elo vasta saa-i, tuuga om vas't Ruitlanõ kah nõun.

    Küssü ma saa-i, tä lülit' õkva telefonni vällä ja käändse hinnäst magama. Täl oll' rassõ päiv kah, pidi Tal'na liinan romaanivõistlusõ avvuhinna perän käümä, ega tuu olõ-õi miilakminõ.

    Tuust romaanist ma nüüd veidükse kõnõlõgi. Tuu om Ruitlasõl jo uma elo perrä kirotõt, tuust, kuimuudu tä Vinne sõaväen trikke tekk'.

    Timä oll' jo seo perämine ull', kiä Vinne kruunu läts', ku kodo tull', oll' sinimustvalgõ joba uma kotussõ pääl. Ja eks egäüts' tiid sändsit miihi, mihändese kõik' aig, ku veidükse võet om, nakasõ uma sõaväe memuaarõga pinda käümä.

    Ruitlanõ oll' säänesama, a üts'kõrd sai Kauksi Üllel tuust viländ ja tä istsõ esi ummakõrda Olavilõ päähä, et kavva sa möliset, tii umist memuaarõst romaan' är, saat avvuhinna vai midägi. Nii tuu Ülle peris es kõnõlõ, a mõtõ oll' sääne.

    Nii läts'ki ja hää om. Ruitlasõl olõ-õi inämp vaia ummi ulle juttõga tõisilõ elo pääle kävvü, a tõistpite sai nii, et jälki om üts' hää raamat ilman man.

    Ruitlanõ om mõistnu Vinne elost kirota niimuudu, et kõik' tuu ull'us om illos ja ku loet, tulõ kõik' aig naar pääle. Naar tulõ õkvalt niivõrrapall'o suurõ huuga pääle, et ma soovida külh varopüksi lähkül hoita, ku mi taa raamadu üts'kõrd vällä annami ja ti lukõ saat. Tuuga vas't väega pall'o aigu lää-i.

    A ku uma sällä taadõ kae, sõs sääl tuu Ruitlanõ makas, telefon' vällä lülitet ja suka jalan.

    Är om timä, vaesõkõnõ, vändsütet: juutõst, Tsiisusõst ja mikrosohvtist lehen kirota tohe-i. Ja naidõ iholiikmidõ nimmi, mihandõsõ paaritumisõs inemise külge saisma säedü omma, tohe-i kah väega pall'o kirätükü sisse panda, a Ruitlanõ jo umbõlõ tahas! Rassõ om tuu Ruitlasõ elo!

    A õnnõs omma täl hää sõbra, kiä tõõnõkõrd, ku kangõlanõ om langõnu, timä iist tüü är tegevä. Nigu ma õkvalt.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Tüünarkomaan'
     
    Võro keskliinan, tuu kotussõ pääl, kon põrõhõlla om Wõro Kommerdsi maja, oll' inne aoleheput'ka. Sääl möi kaupa Õie-nimeline naistõrahvas.

    Õie elli tüükotussõ lähkül ja oll' tävveline tüünarkomaan': kotongi mõtõl', kuis katõkopkaliidsi aolehtiga plaani täütä.

    Üts'kõrd pühäpäävä, ku put'ka oll' kinni, läts' Õie koton keldrist kardokit üles tarrõ tuuma. Kor'as' pangi täüs ja nakas' tarrõ tagasi minemä.

    Tä oll' nii sügävin mõttin, et avast' hinnäst äkki täüs kardokapangiga aoleheput'ka ussõ takan. Õie oll' tarrõminegi asõmal hoobis üle hoovi tüüle lännü!
     
     
    Inspektri tarkus
     
    Võro Muusigakuuli tull' üle kaema inspektri, kiä oll' eloaig hoobis sportlaisi kammandanu.

    Tä kullõl' ja kitt' ilosat muusikat, miä latsõ tälle ette mänge.

    A ammõt' oll' sääne, et tull' iks nõvvu anda, kuis muusigaoppust paranda.

    «Mille klaveri takan om üts'ainus lats'? Sinnä võissi näid jo kats' vai kogoni kolm mäng'mä panda, ruumi olõssi!» märgot' tä targa helüga.

    Muusigakooli direktri vangut' õnnõ pääd ja põrot' vasta: «Spordikoolin pandas kah üle lati kargama latsõ ütekaupa, ummõtõ võissi näid vähämbält kats' karata!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Ku jala vällän tüüd teten külmätäse, sis avitasõ vana aolehe. Nuu tulõ mähki sukkõ pääle inne saapidõ jalgapandmist nii, nigu jalarättegi mähitäs.

    Jala omma õkva pall'u lämmämbä. Tiiä tuud umast käest, käve vanastõ Mõnistõn mõtsatüün.

    * * *
    Klaas'purgist saa halva haisu är aia, ku panõt purki perräjäänüt kohvipaksu, panõt sis kaasõ pääle ja jätät paaris tunnis saisma. Perän uhtsat purgi üle külmä viiga.

    * * *
    Ku termossõlõ om tulnu halv hais, sis panõt sinnä sisse tükükese tsukõrd ja hais kaos är.

    * * *
    Pärmi saa viil kasuta, ku panõt väiku tükü pärmi tulikuuma vii sisse ja ku sis pärm' kerküs pääle, või tuud viil kasuta.

    Kruusamäe Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Tahassi, et Vilja Selverist saassi võrokõstõ uma ja hää kauplus!

    A-Selveri päälik Taube Ain opsõ Vilja Selveri vallategemisõs är võrokeelidse tervitüse

     
       
     Uma Lehe sõbõr!