| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Peterburi tohtri imehtäs, kuis Eestimaa külh nii puhas hoitus | | | | Vinne «visiitkaarti» Eestin nätä ei taha |
| | | | | | Agapovi Vadim, Peterburi suvitaja | | | | |
Eestimaalõ! – pand kõik mi pere paar kõrda aastan häästmeelest kilkama. Kõrd suvõl, sügüse vai talvõl võtami Eesti viisa ja sõidami kas põhja, õdaguhe vai lõunahe. Eestin.
Mille Eesti? Milles mitte traditsioonilidsõ Vinne turisti kotusõ? Egiptus ja Türgümaa, Soomõ ja Hispaania, jälleki Türk kuun Egiptusõga... Ega sääl ei kulu rohkõmb rahha ku Pärnun. Soomõ om külh kallimb maa, a Soomõ viisat andas kergehe ja pikäs aos, miä om tõistõ ku Eestiga.
Ja sõs kõnõldas mullõ tüü man – kas sa tiiät kah, mis «teil sääl Eestin» toimus? Tohtrõ streikvä. Vinne kiilt ei lubata kõnõlda. Hindu nõstõtas. A noh, sõbra kah arvasõ, et ma olõ joba poolõst saadik eestläne. Mis sa säändsele iks kõnõlat!
Mi pere, tuu om mu naanõ, (kah tohtrõ) ja kats tsurra. Üts käü viil latsiaian, a tõnõ läts’ joba ülikuuli. Nigu ütles mu sõbõr neurokirrurg: «Üts arst perekunnan – tõsinõ murõ. A kats arsti – peris õnnõtus!» Seod diagnoosi om lihtsä seletä, tohtrõammõt om Vinnemaal küländki kõhna palgaga ammõt, esieränis ku tüütät riigi haigõmajan nigu ma. Ku kaia Eesti pääle, ku hulga nuuri arstõ tast muialõ Euruupahe tüühü lätt, sõs omma Eestin vist sama murrõ?
Buss sõit kuumal suvõpääväl tassakõistõ piiriviirset tiid piten Kingissepä ja Ivangorodi vaihõl. Tii näge vällä nigu pääle pommitamist. Sõs sõit buss üle Narva silla. Tan nakas’ kunagi pääle Põh’asõda. Kats liina, kats kantsi, üts jõgi ja sild. Ja Vinne ja Eesti piirivalvja. Tulõ võtta pagas, latsõ ja tokustaadi ja saistata sappa. Edimäne saba om väikese vetsu ussõ takan, tõnõ piirimiihi man. Ku Vinne piirivalvja omma petsädi passi löönü, või jälleki kõgõ uma kraamiga bussi pääle kobida.
Ega kohvriid kiäki ei kae, a bussi pääle näid jättä kah ei või. Sääne om kõrd. Eesti piirivahi tulõva esi bussi pääle, tõsidsõ näo pään. Korjasõ passi kokko ja läävä minemä. Poolõ tunni peräst tuvvas passi tagasi.
Seos poolõs tunnis om bussijuhil kimmäle vaia konditsioneer kinni panda. Buss lätt päävä käen kuumas ku ahu, a kiäki ei nurisõ ega tükü vällä.
Ku kaia kaarti, om Eesti väikene maa. A ku silmäga kaia, sõs om tan ruumi. Hää ja mitte laja tii, mink veeren omma nurmõ, mõtsa, ütsigu majakõsõ. Et inemiisi olõ-i pall’o, sõs jääski tunnõ, et piirildä avarus... Peterburist võit sõita sada kilomiitret, inne ku säänest vapa ruumi nakkat tundma.
Eesti nakkas pääle Narva ja Narva-Jõesuuga. Kõrd mi sõidi Võrost kodo minnen viil paaris pääväs Narva-Jõesuuhtõ.
Taksojuht, kiä meid Narvast Jõesuuhtõ vei (vindläne muiduki), küsse: «Ну, как там у них?» (No kuis sääl näide man om? – vinne k) Iks nigu tõnõ maa. Nii ku meedik, ma ütlesi, et Narvan ja Narva-Jõesuun Vinnemaa difundeerus (sulas sisse – UL) Eesti sisse. A mullõ miildünü, ku olõs vastapiten.
Ku tullimi taha paar aastat tagasi, jätt’ Jõesuu väega hää tundõ. Häste kodonõ, liivaluitõ, Soomõ laht. Pedäjä. Mere päält puhk briis. Õkva nigu Piiteri poolõ pääl. Õnnõ liiv oll’ puhas ja vesi paistu läbi.
Uulitsidõ pääl võisõ kah rohkõmb kõrda nätä. Näimi, kuis nuurmiis läts’ uulitsat pite ja sei pakist kuivadu kalmaari tükke. Tükükene sattõ maaha... Ja nüüt tulõ midägi säänest, mink pääle ti, eestläse, arvada ei imehtä. Poiss läts’ edesi, jäi saisma, tull’ tagasi, võtt’ kalmaaritükü maast ja läts’ prügükasti manu! Ja seo oll’ mi poiss, vinne poiss.
Mi naasõga ollimi nättüst raputõdu ja märgemi: kuis saasi mi maal puhtusõ pidämist opada? Kas eestläse omma kõik aig säändse olnu? Vai sai sakslasõ tuuga toimõ? 700 aastat vai ku pall’o teil näid oll’? A mi, vindläse, kõnõlami iks umast 200 aastast tatari-mongoli ikkõst, ku midägi ei olõ nii, nigu piät.
Ku tullimi Narva-Jõesuuhtõ aasta ildamba, löüdsemi joba halva sümptomi, ku meedikide keelen üteldä. Rannan, õkva uulidsa otsa man mustõtiva hüdse üüsedsest tulõtegemisest. Ümbre videli purgi, putli ja suidsukoni. Kaasmaalaisi visiitkaart. Mi näimi tuu suvi ka näid hindit suurõmbal hulgal uulitsidõ pääl. Muiduki purjun ja pääletükjä. Haigusnättüse progresseerusõ – viil veidü ja Narva-Jõesuust saa Leningradi oblast. Tegeligult mi otsustigi, et sinnä rohkõmb ei lää.
A miä jääs miilde Võromaast, kohe mi külh viil tulõmi, kiroda üts tõnõ kõrd.
Vinne keelest võro kiilde ümbre pandnu Saarõ Evar | | |
|
|
|
