| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | HARJU ÜLLE PILT | | | Tsooru meistrimiis Kroonmäe Aare esitettü traktori man. | | | | |
«Ütskõrd oll’ mul tan kõrraga 12 võõrast massinat, kõik tahtsõva tetä!» kaes Tsooru miis Kroonmäe Aare (52) uma ahtakõsõ moro pääl ümbretsõõri. Sõidumassina, muroniitjä, traktori – kõik tuvvas nupumehe kätte putita.
«Üteldäs, et maal ei olõ tüüd, a mul om kliente nii pall’u, et mõnikõrd ei jõvva ärki tetä,» seletäs Aare ja rehksäs uman tüükuan sinist värmi Ford Focusõ poolõ, mille jaos tä parhilla katõst kehväst moodorist ütte hääd kokko sääd.
Massinidõ putitaminõ ja ülesehitämine om Aarele miildünü poiskõsõst pääle. Tä alost’ jalgrattist, edesi tull’ punnvõrr, bagiauto... «Sis tull’ joba Žigulikõnõ ja nii taa läts’,» kõnõlõs meistrimiis.
Aoviidüssest sai ammõtlik tüü kolm aastat tagasi. Töötukassa abiga käve Aare opman ja sai uma ettevõttõ jaos stardirahha kah: 70 000 kruuni katõ rehvivahetusmassina jaos. Üts võtt kummi maaha ja tõnõ massin aja tasakaalu.
«Ma es jõudnu esi kuigimuudu noidõ massinidõ jaos rahha kor’ada – raha lätt ju kõikaig är käest. A tüükoda ja remondivärgi olli mul olõman, no omgi mul ütemehefirma,» seletäs miis.
Tüüriista omma Aarel aastidõga kokko ostõdu ja ilosahe saina pääle suurusõ perrä ritta säedü. «Ku nuur inemine taht säänest tüüd tegemä naada, sis kalli tüüriista omgi kõgõ rassõmb «kivi», millest üle saia,» hindas Aare. «Profivõti, suruõhumutri käändjä massõ 4000 Eesti kruuni, noid om mul kolm tükkü esisugumaidsi. Käügikasti võti massõ 400 kruuni... Kae, ku kallis lätt, ku nakkat ütekaupa kaema!»
Tii tuud, midä mõistat
Aare lugõ ette, mändsiid töid tä tege: päält tsõõrõ ja rattalaagridõ vaihtamisõ omma moodori, silla, väikumba keevitüstüü, käügikasti remont. «Elektroonikat ma ei mõista ja ei nakka opma kah – tüüd om muu as’aga niigi,» seletäs Aare. «Ku ma massina elektroonikast jaku ei saa, sis saada elektriku manu, tuu tege diagnosti ja elektritüü är.»
Aare remont ka traktoriid. «Naabrimehe traktoril läts’ suvõl väntvõll poolõs,» seletäs miis. «Vidäsi nööri otsan siiä ja... Vinne traktorit tii muiduki. Belarussi ja põkat. Mul om esä perändüs põka, tuu sõit ku kell. Vällämaa ummil om elektroonika. Noid ei tohe esi puttugi, kutsutas esindüs vällä. A sis om jäl rahakott tühi, panõ mitu lehmä minemä!»
Suvõl tuvvas muroniitjit ja -traktorit. «Nõrga omma tettü, lagunõsõ är, esieränis raami,» hindas Aare. «Mul om väikene CO-keevitüs, tuuga keevitä jäl kokku...»
Reklaam suust suuhtõ
Et Tsooru kandi mehe tegevä talvõl kõvastõ ijäraasõitu, sis käütäs noid võiki sõitmisõ massinit kah Aare man timmän. «Üts nuur poiskõnõ käü uma massinaga, tä võitsõgi timahava nuuriklassin,» seletäs Aare.
Teedüs remondimehe kotsilõ liigus suust suuhtõ. «Sõbõr käü, ütles sõbralõ... Käütäs Tartust ja eski Soomõst,» ütles miis.
Esihindäst mõista om noid kah, kiä olõ-i Aare tüüga rahul olnu. «Paar kõrda om olnu, et inemine ei taha massa, om är pagõnu,» ütles Aare. «Eski politseile ollõv üts kaivanu, et ma küsü pall’u rahha. No kuis tuu sis pall’u om – 13 eurot tunn. Rehvivahetus 20 eurot... Ja ma kõnõlõ ju inne kokku. Mõnikõrd säe moodorit nätäl aigu kinni-valla, sis ei saa ju tunnihinda küssü!»
Kroonmäe Aare ütles, et tüü tuu leevä lavva pääle külh, ku viisit tetä. A kõgõ ei olõ tüü miilakminõ. «Mõnikõrd kakut rossitanuid poltõ vallalõ, käe kõik katski ja...» seletäs tä. «Kummivahetus om kerge tüü, a kisu taad suurt moodorit maaha: 200–300 killu... Ütskõrd sattõ moodor näpu pääle, lei näpu lapikus.»
Kitt Saksa massinit
Mändse omma autoremondimehe meelest hää sõidumassina? «Volkswagenit ma hinda, Saksa massina omma iks parõmba ku Jaapani vai Korea uma,» ütles Kroonmäe Aare. «Ma esi sõida vana mersuga joba kümme aastat ja olõ pidänü taad väega veidü säädmä. Vahtsõnõ mersu ei kõlba, tuul satas märk kah külest är! A vana om suur, mukav ja juppõ lätt veidü. 1991. aasta massin om ja tüütäs ku kell! Võta vahtsõnõ massin, kas tä pidä sul 22 aastat vasta? Kümnega om läbi!»
Massinamehe geeni
Poig Joosep (12) om kõik aig nõnnapite esä tüü man. «Poiskõnõ sääd katõst rattast üte kokku ja tege tan imeasju,» om esä helüst uhkust tunda. «Ütskõrd ma lätsi vällä, kai: ütel massinal om võlss tsõõr all! Poiskõnõ oll’ võtnu tungi ja võtmõ, jõudnu kõik poldi valla käändä ja tagavaratsõõri ala panda. Tä oll’ sis nii ütsäaastanõ. Eks tä peläs üteldä, a är tahtsõ tetä.»
Aare märk, et taa vast iks määnegi geenivärk om. «Mul esä oll’ kah kolhoosin traktorist. Aurukatlast nakas’ pihta ja elu lõpuni mürräs’ tan, põkamiis kõik aig. Nii om mul kah ja poiskõsõl. A hää – tüükoda om olõman, las poiskõnõ tege edesi taad esä tüüd!»
Aare om kimmäs, et tüüd maal jakkus, ku esi tegijä olõt. «No talvõl mine talumehele appi – lahu puid vai lõika mõtsa,» pakk tä. «Võta vai lehm, müü piimä, vii külä pääle purgiga lakja. Suvõl omma mar’a.Mõni tiinse marjuga paar tuhat eurot kuun. Ku mõistlikult elät, om kõik võimalik!»
Aare usk, et maaelo vällä ei koolõ. Kes om är tahtnu minnä, om är lännü. Ja liinast tuldas kah maalõ. «Talvõl ütlese, et om ikäv, a talvõl omma uma rõõmu,» seletäs Aare. «Sõnna «ikäv» ma ei tarvitagi. Ku olõ laisk, ei viisi tetä, sis viska sällüle ja kae telekat.»
| | |
| Traktor valmis ummi kässiga: kats aastat ja 30 massina jupi | | | | | Traktor valmis ummi kässiga: kats aastat ja 30 massina jupi
Et autoremondi mant jääs iks juppõ üle, sis naas’ Kroonmäe Aare noist hindäle väikeist traktorit ehitämä. Kats aastat mässäs’, a peräkõrd sai sääne massin, et ARK oll’ nõun tuu är registriirmä.
«Kässi vaihõl tei, ravvasaega lõiksõ ja viilse,» seletäs miis. «Kõgõpäält tei pendsumoodoriga. Tuu moodor läts’ vussi, no sai diiselmoodoriga. Tüütäs nigu kellävärk! Ülevaatus om, kindlustus kah, et tii pääl või sõita. ARKin visati unik paprit ette: ku pikk ja ku lagja või olla, ku kipõlt või sõita. 20 kilti tunnin, üteldi mullõ. Tegelt juusk 70 vällä... Ku käve ümbre registriirmän, sis ütli, et pankõ vähä mano, sis panti 30... Mis nuu Lääne traktori tan sõitva, nuist lätt müüdä!»
Väega kupata taa massinaga siskina massa-i. «Päält lindat minemä, ütlese,» seletäs Aare. «Võit linnada külh, ma olõssi ütskõrd uppi pandnu. Tahtsõ kundsakat tetä, lei külle õhku.»
Esitett traktor om väiku sõidumassina suuru. «A taaga saat kõkkõ tetä,» kitt Aare. «Saa lummõ tougada, kartulivagusiid aia, kärru vitä. Mullõ om tä rohkõmb nigu mänguasi. Seo vahtsõnõ varjants ei olõ mul viil disainitu, muidu oll’ tä häste illus, verevä nõnaga! Taa om mu jaos hindamatu. Om tahetu är osta, a ma ei müü.»
Aare ütles, et traktori seen võiva olla 30–40 massina jupi. «Moodor om vana mersu uma, juppõ om linttraktori ummist mosseni vällä,» kõnõlõs tä. «Tsõõri omma Moskvitši uma, tagakummi Belaruss 40, armatuur linttraktori uma. Belarussi tulõ ostsõ pääle. Tullil piät olõma e-märgistüse pääl, muidu ülevaatusõst läbi ei lasta.»
Poolõ as’a om Aare esi tennü. «Raam om esi painutõt,» seletäs tä. «Sis es olõ viil noid elektriliidsi riistu, lõiksi ravvasaega vällä. Joonist kah es olõ, pidi silmä perrä kaema ja kokko passitama.»
Käüke om traktoril katõssa tükkü edesi, kats tagasi. «Kütet võtt veidü, ülekannõ om nii hää tett, et tüütäs piaaigu tühikäügi küttekuluga. Seo paagikõnõ om katõssa liitrit, või päiv läbi käruta seo katsa liitriga!» kitt Aare. «Taa om pia nigu sõiduauto, käügi taaga suvõl nii nall’a peräst poodi man. Pääliina inemise teivä taast suvõl mitu kõrda pilti. Pääliinan ei olõ sändsit massinit, siin maal jo mõtõldas vällä. Jaan Tatikas olõ ma – Tatika Jaani nimeline avvuraha om vaia mullõ tollõ iist anda!»
| |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/3063.jpg&h=401&w=562","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=562,height=401"))
