Nummõr' 278
Urbõkuu 5. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Abiprogramm avitagu tüükotussit tetä
  • Uudissõ
     
  • Kultuuritegemise saiva tukõ
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  •  
  • Uma Pido ja Uma Laulu võistlusõ lauluplaat
  • Elo
     
  • Ku laudan ruigas 4000 tsika...
  • Märgotus
     
  • Puudu om rahast, mitte plaanõst
  •  
  • Inemiisi piät rohkõmb hoitma
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Vastakaja
    Kiri
    Autopuut
     
     
    Kuis mi peldikut valla sulatimi
     
    Silla Silver

    Oll’ 1987. aastaga talv. Kortermajan, kon ma tuudaigu eläsi, külmässivä kemmergu kinni. Asi oll’ tuun, et sääl majan vett es olõ ja nii oll’ õgan korterin ennedä kuiv peldik, kon potist läts’ jämme toru õkva vundamendi veere ala lampkasti.

    Muiduki olliva peldiku külmä. Maja esi oll’ ehitet jumala suu viirde ja egä sügüse tulli nuu kasti vundamendi all pea veereni vett täüs. Inne suuri külmi tulõkit vidi sovhoos kasti tühäs, et tuu, mis peldikust torrõ pite alla pidi tulõma, õks sinnä ka är mahus.

    A tuu talv oll’ vahepääl suur sula ja kesk talvõ olli toru otsa kastin ijä sisse külmänüvä. Kõik, mis torru piten alla pidi tsilkma, sinnä kinni ka jäie.

    Nii oll’gi ütel pääväl ülemädsel majanaabril toru ja pott pea veereni täüs ja mõistus otsan.

    Alumaidsil naabriil ja mul, kellel perre väikumba, oll’ torun viil veidü ruumi.

    Mis tetä? Nakka vai maja taadõ võssu käümä! Naabrimiis paksõ vällä, et peas pruuvma kastin ijä är sulata.

    Lätsi ma sis tüükua manu ja palssi nahvtabaasist pangi nahvtat. Vali tuust puul pangi ütte ja puul tõistõ lampkasti, vannu aolehti kah pääle ja tikust tuli otsa.

    Edimält palli kõik rahulikult, a ku tõnõ naabrimiis traktorist tõsõ pangitävve nahvtat tõi ja sinnä viil otsa kukas’, oll’ tuli mi katõkõrdsõ maja katussõst korgõmp ja musta savvu kõik taivas täüs. Tüükua ja poodi mant juusksõva joba mehe kaema, mis ull’usõga mi jäl maaha olõmi saanu.

    Ütskõrd ennembi olliva poiskõsõ joba tarõ pääl prahi palama pandnu, nii et tuli käve katusõluugõst korgõdõ vällä. Hää, et praht esi är kistu ja maja alalõ jäi.

    Nojah, mehe vangutiva pääd ja lätsi umma tiid. Maja sain oll’ külh nõõnõ, a sitamaja olliva õks kinni mis kinni. Ijä oll’ pall’u paks ja es jõvva är sulla. Võti ma sis väiku kirvõ ja naksi kastin toru otsa vallalõ raguma. Õgas juhus käve inne naabri läbi ja palssi peldikun lähembä poolõ tunni joosul mitte kävvü. Lämmämb olõs mul sääl kastin muiduki nakanu, a...

    Toruotsa saiva valla ja sis es olõ muud nõvvu, ku pliidi pääl vesi kuumas aia ja potti valada, et toru kah seest ilustõ vallalõ sulassi.

    Nii ka läts’, a mitte ülemädsel naabril. Tuul sai joba kats pangi kiivät vett torru valõtus, pott oll’ pilgõni kuuma sitta täüs, a allapoolõ es lää sentimiitretki. Pruuvsõ miis sis har’avarrõga tuud kõkkõ allapoolõ aia, a iks tühi tüü.

    Kos hädä hukan, sääl sõbõr abin! Pallõl’ mul sis tüükua mant pikk raudkang tuvva, et tuuga pruuvi toru läbi lüvvä. Tõigi. Hääle sõbralõ ei olõ millestki kah’u. Naabri jäi torru läbi pesmä, ma naksi alla umma tarrõ tulõma. Katõkõistõ jo üte sitapoti manu ei mahu, päälekauba nii väikun peldikun, ku meil sääl majan olliva.

    Olli joba uma ussõ takan, ku kõrvalnaabri korterin nakas’ maru vanminõ ja rüükmine: «Mari, kurrat, tuu ruttu kirvõs ja nagla, ja lüü sitamaja uss kinni! Kurradi ulli! Ja tuu pang vett kah siiä!» Mis nüüt sääl juhtu?

    Astsõ naabrimehe kalitorri... ja säänest pilti es olõ ma elun viil nännü ja ei taha nätä kah: naabri, hendäl püksi poolõn seeren, oll’ päälaest jalatallini sitaga kuun ja auras’ ennedä sääl külmän kalitorin.

    «Kurrat, Paali om üllen ullis lännü vai? Hää, et ennedä seo kuum sitt sälgä tull’, raudkang linnas’ õnnõs kõrvalõ põrmandu pääle. Kas teil kummalgi mõistust ei olõ enämb? Ma olõs ti kurradidõ peräst kõrraga kats kõrda surma saanu – sita sisse är uppunu ja kangiga päähä saanu,» oll’ naabri vihanõ, esi võtt’ õks näo päält ja hiussist tuud paksõmbat ja visas’ sinnä peldiku ussõ ala põrmandu pääle, kon joba niigi lainõt’ ja auras’.

    Tä oll’ jo parajalõ poti pääl istnu, ku tuu kõik juhtu. Inne ku naanõ nakluga sitamaja ust kinni naas’ pesmä, et tuu jagu, mis viil peldikun oll’, kalitorri es juusknu, küünüdi ma kah sinnä sisse kaia.

    Laen oll’ poti kotsil mulk ja põrmandu pääl ujju poolõliitrine uasupi purk. Tuu oll’gi tuu kur’a juur, mis kõgõlõ toolõ kraamilõ punni ette oll’ pandnu.

    Mille sis sääne lõpp? Peldiku toru, mis üllest alla tull’, läts’ jo täpselt alumadsõ kõrra poti takast müüdä. Ja nuu toru es olõ mitte ravvast, a hoobis savist ja muiduki es piä sääne toru seto vihalõ ja raudkangilõ vasta.

    Tõnõ päiv tulliva ehitüsmehe, kangutiva peldikuussõ valla, visksivä kühvliga põrmandu puhtambas ja vahetiva toru vahtsõ, ravvadsõ vasta.

    Õdagu lepsevä naabri kah katõ pudõli viina man är ja elu läts’ «valgõn majan» jäl vannaviisi edesi.


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Liinapää tii-ei nall´a

    Võro liinavalitsus kutsõ päält 70aastadsõ pensionääri pääväkeskustõ, et kõnõlda kavvaoodõtust massulda bussisõidust.

    Ruum sai rahvast paksult täüs. Inemiisil om massulda sõitminõ iks väega süäme pääl: mitu aastat tagasi häötedi tuu võimalus är.

    Seo aasta mahlakuust saa jäl sõita, ku sõitjal om kiipkaart bussijuhilõ ette näüdädä. Vahtsõnduisist tull’gi jutt.

    Mu sälä takan arodi kats naistõrahvast tassakõistõ asja. «Mille tulõ ilma rahalda sõit 23. kuupääväst? Võisi õkva 1. kuupääväst,» arvas’ üts naanõ. «1. kuupäivä jo kiäki ei usus, mõtõldas, et om aprillinali. 23. kuupäiv om jüripäiv. A liinapää nimi omgi Jüri,» pand’ tõõnõ uma raudsõ loogikaga as’a paika.


    Imäkeelepäävä viktoriin
     
    Ku häste tunnõt umma kiilt? Saada viktoriini vastussõ meile ildampa imäkeelepääväs, 14. urbõkuu pääväs kas info@umaleht.ee vai Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin. Avvohinnas saa hindäle valli võrokeelidse raamadu.

    1. Määnest sorti inemisega om tegemist, ku külärahvas ütles timä kotsilõ hodosk?

    a) suidsumiis
    b) kõva hädäldäjä
    c) ümbrehulkja
    A määne om häüsäpolla, umpa-pulla, pussuvantska?

    2. Määndse mar’a omma linohk ja poolamustik?

    3. Miä om juhtunu naistõrahvaga, ku timä kotsilõ üteldäs: taa nõsõs nigu valgõleib?

    4. Midä mõtõldas, ku üteldäs: lätt nigu täi tõrva piten!
    5. Määndse söögi saat, ku ütlet: kusõ patta, vesi pääle?

    6. Mõista-mõista...

    Vanamiis nukan, rüpp munnõ täüs?
    Pikemb puid, madalamb maa haina?
    Ilmolinõ lätt kalmolidsõlõ küllä pikä piibuga, laja kaabuga?
    Must mulk, verrev pulk?

    7. Miä omma loogussõ?

    a) ossõndamisõga haigus
    b) kurvõ, midä võtt slaalomisuusataja
    c) tüüriist pangõ kandmisõs

    8. Midä tähendäs «trihvtmä»?

    a) autoga külg iin sõitma
    b) egä õdagu vahtsõ paarilidsõga kohtaman käümä
    c) aknit topma, et külm sisse ei päses


    Allasõ Tiia/Fastrõ Mariko/Saarõ Evar/Harju Ülle

    Vabariigi aastapäävä viktoriini vastussõ: Tammõ-Lauri tamm om 687 (õigõs loimi -700) aastanõ. Sannamuusõum tulõ Rõugõ valda Nogo küllä. Mooste kandin om avvu seen linakasvataminõ. Kaanikuning om Soe Elmar. Mari om kahru- vai tsiavabarn. Kaarnakivi om soovikivi (tuust kirot´ Jaigi Juhan ja skulptuur om Rõugõn) ja ka rändrahn Virumaal.

    «Valerie» kirot´ Barbara Juliane von Krüdener ja Kauksi Ülle kirot´ üten Kivisildnikuga Krüdenerist näütemängo «Tandsja pühälik» (Vanemuisen «Pühak»). Kõgõ täpsembäle vastas´ ja avvohinna saa Leidi Kersti Haanist.

     
     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin