Nummõr' 278
Urbõkuu 5. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Abiprogramm avitagu tüükotussit tetä
  • Uudissõ
     
  • Kultuuritegemise saiva tukõ
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  •  
  • Uma Pido ja Uma Laulu võistlusõ lauluplaat
  • Elo
     
  • Ku laudan ruigas 4000 tsika...
  • Märgotus
     
  • Puudu om rahast, mitte plaanõst
  •  
  • Inemiisi piät rohkõmb hoitma
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Vastakaja
    Kiri
    Autopuut
      
     
      
    Ku laudan ruigas 4000 tsika...
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Kõrd päst tsiakasvatus viläkasvatusõ, tõnõkõrd vastapite.Tagasilöögi tulõ vasta pitä – elo omgi sääne,» märgotas vana Võromaa kõgõ suurõmb tsiakasvataja Haameri Heiki (53) Räpinä kihlkunnast Vilustõst, kelle rahu ja elotarkus vidä läbi egäst paksust ja vedeläst.

    Haameri suurõn kõllatsõn tsiafarmin röhk kõrraga päält 4000 tsia. «Põhikar’a immissit om 450-500, aastah lätt peekonit müüki 8000-9000. Saasi 10 000 kah, a sis nakkas ruum piirämä,» rehkendäs Heiki. «Olõ-i mõtõt rohkõmb toppi sinnä, nakkasõ hädä tulõma.»

    Mitmõkõrdnõ rehkendämine ja kaaldminõ omgi tuu, miä nii suurt ettevõtmist vii pääl hoit. Nigu Heiki esi ütles: tünn om nii tukõv, ku tukõv om kõgõ nõrgõmb lavvakõnõ.

    Haameri talol om mi kandin ainumanõ täüstsükliga tsiafarm: esi tetäs kõik seemendämisest pääle, nikani ku tsiakuurma lihatüüstüse ussõ taadõ sõit. Lõviosa söödäviläst kasvatas talo kah esi.

    Mille põrsit ei ostõta? «Ku esi kasvatat, sis tiiät, mis kaubaga tegemist om,» ütles Heiki. «Ei olõ suuri tegijit kah. Ekseko taht lepingut saia, et müüt näile. Tuu tähendäs, et sundva kats kõrda hinda pääle: üts kõrd, ku ostat põrsa ja tõnõ kõrd, ku lihha müüt. Mis säält vahelt meile jääs, tuu om viil ohõmb ku vorstiviil sääl leevä pääl...»

    Tsialiha hind om timä jutu perrä Eestin iks viil niruvõitu, olõ-i korgõlõ vilähinnalõ perrä tulnu.

    Suurõmb jago Haameri tsikost lätt Arke lihakombinaati, väiku jago ka Otepää Edgarilõ. «Egä nätäl veemi Arkele, kats kuud ette om kimmäs graafik,» seletäs Heiki. «Nii Arke ku Edgari pääle saa kimmäs olla: ku tähtaig satas, om raha arvõ pääl. Ma olõ küll ots’nu Eestit pite kuurmakaupa rahha takah. Vinnemaalõ veie kah kuurma-kats, raha sai eski kätte, a arvsi joba sis, et Vinnemaa turg kaos är – nii hää asi ei saa kavva kestä!»

     
     
    Peremiis Haameri Heiki om tsiafarmi «dirigent» Kaldoja Karel om talon abin joba aastak aigu 
        
    Tsiga tege trikke kah

    «Inne jõulu om lihal kõva minek, tuu tähendäs, et jaanuari-veebruari seemendüs piät olõma väega paigah,» seletäs Heiki. «Meil om tsüklivärk: egä nätäl lätt 20 immist poigimistõ. Tuu tähendäs, et 24-25 immist tulõ seemendä, et es jäänü tühje kotussit. 20 võõrutustõ – 20 immist järgmädsest boksist är iist. Nuu läävä viie päävä peräst seemendüste – väega lihtsä värk, ku järe pääle saat! Vannu immissit piät jäl vällä prakiirmä, ku om hädä udaraga vai jalg kehväkene...»

    Tsikolõ segätäs vannusõ perrä kokko kuut esi sorti süüki. Süütmine om peenükene kunst.

    «Kalaga ei tohe üle panda, kaaraga lätt pekk vedeläs,» lugõ Heiki ette. «Mu tsiga lätt vällä 5,5-6,5 kuud vanalt. Kuvvõkuudsõ tsia liha om paras. A lääneh kasvatõdas tsiko üles 4-4,5 kuuga.»

    Või jo graafigu tetä ja kõik är plaani, a tsiga om elläv elläi ja kuis tä kasus, olõnõs ka ilmast.

    «Üleminevä aasta oll’ juulikuuh väläh 33 ja farmi põrmandu pääl 29 kraati kuuma,» kõnõlõs Heiki. «Tsiga sei paar suutäüt ja jõi perädü pall’o vett. Puultõist kuud! Muidoki tä es kasu!

    Müügigraafik oll’ kolm kuud paigast är. Perän naksi kõigil tsia kasuma ja naati lihha kõrraga pakma...»

    Pall’o söögi är põlanu tsia tuukõrd Heikile kahh’o tõi, jätt talomiis hindä teedä. Nigu ka tuu, ku pall’o läts’ kats aastat tagasi masma tuu, ku ikelüse peräst kümnendik söödäviläst puudu jäi ja tuud ullikorgõ hinna iist sisse ostma pidi.

    «Tulõmi vällä,» ütles Heiki, kiä mõist egäst muast vällä ujjo. «Ku vilähind oll’ matal ja väetüse hind korgõ, sis oll’ jäl tsialiha hind korgõmb ja tsiakasvatus pästse teräviläkasvatusõ. Ja minevä aasta oll’ väega hää saak – tuu päst põrõhõlla tsiakasvatust.»

    Viläkasvatamisõ mitu otsa

    Haameri talo kasvatas tsikolõ söödävillä 750 hektäri põllumaa pääl. Nurmõkõisi om 110 ümbre, Leevilt Süvähavva ja Väiku-Viirksuni, uma ja rendimaa poolõs.

    Rendimaa hektäri iist mass Haamer 45-50 eurot aastan. «Lehen pakk’ kiäki üle Eesti 100 eurot hektäri kotsilõ, a sääl või olla konks takah – püütäs ull’õ,» arvas tä. «Näütüses tetäs rendileping viies aastas ja peenükeselt käkitäs sisse punkt, et viie aasta peräst ost rentnik su maa är. Kaegõ loogilidsõlt: mul ei taso joba Põlva küle alt harri põldu.

    Lää harima, külbmä, väetüst ja siimnit viimä, pritsmä kats kõrda, kombain lätt sinnä, traktor nakkas villä vidämä – ku tuu om nii kavvõh, ei olõ väega mõtõt inämb!»

    Haameri Heiki hindas, et maa rendihind nõsõs külh, a kongi tulõ lagi ette. «Sis nakkasõ nõsõma ka piimä, muna ja liha hinna, selle et alla umahinna tuuta ei saa,» tiid tä. «Ma ei murõhta tuu peräst, ku mõni põld är lätt, kukki põldu võissi osta. A ülearvo suurõs saa-i kah viläkasvatamist aia. 100-200 hektärri võtat põldu mano, sis peräkõrd kuivus ei võta villä vasta – ei tohe olla üttegi nõrka kotust. Mis kassu om hulgast viläst, ku sa sügüse ei jõvva põldu panda vai ku jõvvatki, sis ei suta är kuivada?!»

    Hädäst päst rahu

    A vilä sisseostmisõga piät kah ette kaema. «Viimäne laks oll’ minevä aasta,» seletäs Heiki.

    «Tuudi vili peräle ja taheti, et mi kõrraga är masnu. Ma küsse arvõt, tuu lubati kimmähe perrä saata. Raamadupidäjä kai, et sääne Keila firma om olõmah külh, kand’ raha üle. A tull’ vällä, et üte Jõgõva mehe käest peteti 50 tonni villä vällä. Petjä oll’ transpordigi telnü tuu mehe arvõlt. Mu käest sai raha, ma sai vilä, a arvõt es saa ja sai pettä käibemassu võrra. A Jõgõva miis sai üle 9000 euroga vasta pükse!»

    Nii häste es päse Heiki mõnõ aasta tagasi, ku tä esi Moe piiretüsetehassõlõ 62 tonni villä möi ja päält 300 000 krooniga vasta pükse sai. «Piiritüsetehas lasti juriidilidsõlt peenükeselt põhja,» seletäs tä. «A ma olõ rahul: üts miis ostsõ piiretüsetehassõ jaos üle Eesti villä kokko, tuu sai kahh’o katõssa miljonni!»

    Heiki kõnõlõs niisama rahuligu helüga, kuis tehnigavipõrus tsiafarmin kah talolõ mitukümmend tuhat eurot kahh’o tõi. «Tagasilöögi omma normaalsõ.

    Ideaalsõt variantsi ei olõ – peris elo omgi nii!» lüü Heiki uma rahuligu kimmüsega egä virisejä suu kinni. «Ku hindä närvi ajat, sis inämb mõtõ ei tüütä.Ku om kolm halva variantsi, valimi noist kõgõ parõmba ja omgi kõik. Ku ildampa saa muuta, teemi tõistõ.»

    Tehniga piät vasta pidämä

    Ka põllumajandustehniga man om Haameri Heiki säänesama kõva kaaldja nigu kõgõ muu man. «Mul om Valtra traktor.Keväjä tulõ vahtsõnõ John Deere, 310 hobujõudu, proovimi tuu kah är,» kõnõlõs tä. «Egäl firmal om mõni seeriä õnnistunu, a Valtra käügikast ei piä vasta.»

    Belarussil olõ-i kah Heiki meelest vika – om ullikimmäs. «Meil om: ei olõ akut pääl ei midägi, mägistarteriga lätt käümä, a miitre maad ja tüütäs! Nõstuk om iih, tekk’ mitmõ massina tüü är!» kitt tä. Tuu om kah väega tähtsä, et massina pääl om kõrralik miis.

    Tüüjõu üle Heiki ei kaiba. Talon tege tüüd 14 inemist: säidse kammandas tsikoga, üts mõsk kõikaig korgsurvõpesuriga, üts om jahvatusõ pääl (söödäjahvatus võtt päävä är) ja kolmas om abin, et nailõ katõlõ puhkõpäivi anda. Sis omma viil traktoristi-autojuhi, raamadupidäjä, Heiki esi ja abis sõsarapoig.

    «Heiki om dirigent!» muhelõs raamadupidäjä Aaviku Inga, kiä valitsõs talo paprõ- ja numbrimajandust.

    Heiki kaes tervet tallo ütekõrraga, tuu matõrjaali ja tege otsussit. «Ku ütel massinal om mitu kõrda järest viga, sis ei olõ vaia juppõ vaihta, om vaia viga vällä otsi, milleperäst nii om,» seletäs tä esi. «Vahepääl piät kurja hellü kah tegemä. Viskat suurõ võtmõ vasta maad, ku tüüriista videlese. Nätäl aigu om kõrd majah!»

    Tulõvik om kimmäs

    Haameri Heiki saa rõõmu tunda tuust, et täl om inemine, kiä timä tüüd edesi vii. Aastak aigu talon abin olnu sõsarapoig Kaldoja Karel (23) om kuldsidõ kässiga ja opp kõkkõ kipõlt.

    Maaülikoolin viläkasvatamisõ ja turustamisõ eriala lõpõtanu nuurmiis kammandas talo viläkasvatamisõ puult. Ku vaia, võtt ka mutrivõtmõ kätte, kargas tsialauta appi ja avitas majapidämisel ka «peremehe silmä» pääl hoita.

    «Heiki käest om nii pall’o oppi!» kitt Karel. «Huvitav tüü om taloh: ei olõ üttegi samasugust päivä!»

    Nii tubli mehe nigu Karel omma inämbüisi pääliina vai Suumõ parõmba palga pääle lännü, a Karel ütles, et liinan om täl är käütü (es miildü), ja küsüs vasta, mille saia Soomõn kats kõrda rohkõmb palka, ku piät elämä miihiga karbin kuun ja olõma ummist inemiisist kavvõn.

    «Ku mõistat ja tahat tetä, saat egäl puul tüüd,» arvas Haameri Heiki. Tä ütles, et tarkuisi saat oppi, a tüü tegemise tahtmist piät oppama joba väikust latsõst pääle. Karel sai põkaruuli käen hoita joba säitsmeaastadsõlt ja suurt traktorit pruuvi 12sõlt.

    Haameri Heiki soovitas: «Väega hää raamat tsiko kasvatamisõ kotsilõ om «Sigade signaalid». Küsüge konsulente käest!»




     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin