Nummõr' 277
Radokuu 19. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Umavalitsusõ saiva kingis võrokõisi lipu
  • Uudissõ
     
  • Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä
  •  
  • Suidsusannapaprõ omma UNESCO jaos valmis
  •  
  • Võrokeelitside näütemänge kogo
  •  
  • Tähistedi Võru kirämehe Raidaru Vole 100. sünnüaastapäivä
  •  
  • Kiräsõnapäiv Adsoni majan
  • Elo
     
  • Võromaa poisi pasva sõaväkke
  •  
  • Vabadusõ lipp
  • Märgotus
     
  • Võro värmi
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma kotus
    Kiri
     
    Sõbrapäävä «kingitüs»
     
    Mu passil ja ID-kaardil sai vahtsõaastakuuga aig täüs. Lätsi nigu kõrralik kodanik iks 24.01. politsei- ja piirivalvõammõtihtõ vahtsit dokustaatõ tegemä.

    Vahtsõ euroliidu passi jaos võetas näpujäle kah: võeti häält käelt edimädse näpu uma ja kuralt käelt neländä näpu uma.

    Üteldi, et kõik kõrran, ja kästi kolmõ nädäli peräst perrä tulla. Aig trehväs’ õkva sõbrapäävä pääle. Mi kapellil ja naisiansamblil oll’ liinan sõbrapäävä kontsõrt ja mõtli, et tulõ hää päiv, saa liinan kats asja kõrraga kõrda.

    Lätsi inne kontsõrti dokustaatõ perrä. A sis üteldi, et näpujäle ei klapi: kuralt käelt ollõv võetu kolmanda näpu jälg, piät olõma neländä uma. Ütli, et kulla inemine, mul om kolmas näpp opereeritü, tuult ei saaki jo näpujälge võtta! A iks kästi vahtsõst näpujälg anda.

    Tuu jahmõrdamisõga jäi ma kontsõrdilõ ildas. Kontsõrt oll’ hää, a inne lõppu kõlisi kotin telefon: politsei- ja migratsiooniammõdi arvuti es salvõsta mu näpujälge, tulku ma kipõlt viil kõrd inne kellä 17, ku kontor kinni pantas. Kaksõ sis inne kontsõrdi lõppu minekit ja andsõ viil kõrd näpujäle.

    Kuis tuu om võimalik, et inemine piät käümä ütte näpujälge kolm kõrda andman?


    Riitsaarõ Lainõ Paidra küläst




    Taad juhtumist seletäs Rohtla Katrin politsei- ja piirivalvõammõtist:

    Tuu oll’ erändlik juhtuminõ. Hariligult piät passitaotlusõ ja näpujälgi andmisõs iks üts kõrd teenindüsen käümä. Näpujälg võetas mõlõmba käe nimetissõrmõlt. Ku tuult näpult saa-i jälge võtta, sis võetas sama käe mõnõlt tõsõlt näpult.

    Ku inemisele timä dokustaat kätte antas, sis võrrõldas näpujälgi, kas iks sama inemine om perrä tulnu. Tuu võrdlõmisõga tull’gi vällä, et teenindäjä oll’ tennü via ja pandnu kirja võlss näpu. Via parandamisõs võetigi vahtsõ näpujäle.

    Arvuti ütel’, et näpujäle salvõstaminõ läts kõrda. A perän tull’ iks vällä, et tuul aol oll’ massinaga määnegi jukõrus ja näpujälg kattõ är. Pidimi pallõma inemisel vahtsõst teenindüste tulla. Teenindäjä pallõl’ andis kah, et inemisele vaiva tetti.


    Vastakaja
     
    Koolist ja kiusust

    Tuud om muiduki vääga hallus lukõ, et Haani vallan edimädse vabariigi aigu mõistusõga nii sandistõ oll’. Latsi üllenpedämine om egä ilmakõrra aigu õks tuu perrä, kuis naidõ vanõmbil ja koolioppajil mõistust jagus. Mitte ennegi haridust, selle et vaivalt tuulgi koolijuhatajal nuu haridust näütävä paprõ olõmalda olli.

    Mul kävve esä ja imä edimädse vabariigi aigu koolin. Nii pall’u ku ma näide vai näide sõsaridõ-velli juttõ latsõn kuuli, es jagunõ koolilatsõ mi kandin külh kiusajis ja kiusatavis tuu perrä, kiä rikkamb vai vaesõmb.

    Nii om muiduki vääga lihtsä üldä, et enne sõta jaeti inemise rikkis ja vaesis ja Venne aigu olli kõik võrdsõ. Minke no!

    Oll’ Venne aigu ka kar’anaisi latsi ja nuid latsi, kelle vanõmba peenembä tüü pääl olli. Oll’ nuid, kellele rõiviid vällämaalt saadõti vai imä parõmbidõ ummõl’, ja nuid, kel kotun keä nöpsi ka pluusõ ette aia es viisi.

    A säälsaman olli mõnõ poiskõsõtsura, kel tõnõkõrd koolipiduski puhast pluusõt es olõ ja kellest teedä oll’, et vanõmba viinapitsi ei sülgä, parra naaskli tõisi irvitämä. Sääl es olõ muud, ku tull’ vasta üldä vai esi näile määnegi vikur kõrralda.

    A kellegi pikembäs nar’misõs vai kiusamisõs mi aol joht es lää. Tuu jaos olli jo koolin oppaja ja kotun vanõmba, kiä miilde tulõti, mea kõlbas, mea ei. Ku lats esi kotun es kõnõla, et tälle kiä halvastõ ütles, sis mõni tõnõ õks kõnõl’. Inemise ju tundva väiksen kotusõn ütstõist. Sis kõnõldi säändse as’a klassijuhatajatunnin selges, nii et miilde jäi.

    Põratsõl aol om koolin muiduki tõnõ asi: oppajal om mõnõl puul vaia minnä klassi nigu lahingudõ ja tuu olukõrra olõ mi külh esi kambaga sääntses lasknu minnä.

    Vabariigi algusõn minti vääga hasarti tuu vabakasvatusõga ja kõik, mis lääne puul nätti, tundu maailmadu illus ja tark.

    Ruutslasõ ütli jo sis siist sinnä imestämä sõitnuilõ, et ei massa taad vapakasvatust nii taivani kittä – nä omma sääl jo latsiga pistü hädän. A meil taheti aoga üten kävvü ja nüüt nakkas tuu oss, kon esi pääl istut, saelõ perrä andma.

    Päälegi es arva paarikümne aasta iist kiäki, et nii lühkü aoga nii pall’u sääntsid latsõvanõmbid tegünes, kiä arru ei saa, et nä esi kah uma taguotsa alt ossa saagva, ku latsõlõ alasi õigusõ andva ja õnnõ kooli käest nõudva. Nüüt om sis asi mõnõl puul niikavvõn, et joba algklassilatsõ oppaja koolin p…. ja hullõmbadõgi paika saatva ja ku kotun medägi keeletäs, sis vanõmbilõ politsei lubava kutsu.

    Koolikiusamisõ-asi ei käü kimmäle kah õnnõ niimuudu, et nuu, kedä autuga kuuli tuvvas, tõisi naarva, ja nuu, kel vanõmba kehvembä, omma maru hää ja lahkõ. Nüükmä tükütäs õks tuud, kiä vaiksõmb.

    A vähämbält väiksin maakoolõn pandva oppaja tähele, mis latsi vahel sünnüs, ja klaarva as’a õigõl aol är.

    Tuu, et mõnõn koolin opmisõs veidü aigu jääs, selle et sääl kõik aig üts kodusõda käü, om kogo rahva hädä ja häbü. A vast om tuust veidükesegi api, ku mi esi tõisi inemiisi ja näide latsi ummi latsi kuuldõn halvastõ takan ei kõnõla ja latsiga kõnõldõn oppajalõ õigusõ jätämi.


    Nõlvaku Kaie,
    peri Mõnistõ kandist
    Harglõ khk


    Mi koolih joht kiusamist es olõ

    Loi viimätsest Umast Lehest koolikiusamisõ juttu ja imehti. Ma esi olõ kah peri Haani vallast Püssä küläst (no om tuu külä Rõugõ valla all) ja käve koolih Eesti Vabariigi edimädsel aol ja Saksa aol (1937–1943).

    Mu kuul es olõ Pressi koolist väega kavvõh. Käve Jaanimäe koolih, sääl oll’ tuukõrd päält 100 latsõ. Säänest kiusamist mi koolih joht es olõ. Kuuli juhtsõ sis Rauba Bruno ja Hilda (oll’ oppaja) ja nimä hoitsõ sändse as’a joba kõrraga är.

    Tõnõ asi, midä mu teedä Haanimaal Eesti Vabariigi edimädsel aol inämb es olõ, oll’ kässiga sitalaotaminõ. Mu mamma kõnõl’, et mõisaaigu lasti külh kässiga sitta laota, a Eesti riigi aigu olli kõigil joba vigla olõmah.


    Tensoni Hilda
    Aravult, peri Haanimaalt


     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin