Nummõr' 277
Radokuu 19. päiv 2013
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Umavalitsusõ saiva kingis võrokõisi lipu
  • Uudissõ
     
  • Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä
  •  
  • Suidsusannapaprõ omma UNESCO jaos valmis
  •  
  • Võrokeelitside näütemänge kogo
  •  
  • Tähistedi Võru kirämehe Raidaru Vole 100. sünnüaastapäivä
  •  
  • Kiräsõnapäiv Adsoni majan
  • Elo
     
  • Võromaa poisi pasva sõaväkke
  •  
  • Vabadusõ lipp
  • Märgotus
     
  • Võro värmi
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma kotus
    Kiri
      
     
    Pressi Janek (kural), Papi Indrek ja Märdimäe Mirko Nursipalon laskmist har´otaman 
      
    Võromaa poisi pasva sõaväkke
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Maalt sõaväkke tulnu poisi omma täüskasunumba ja kimmämbä, tulõva parõmbidõ toimõ,» kitt´ Lõuna kaitsõringkunna teedüsseohvitsiir kapten Kostabi Kristjan ja kutsõ kaema, kuis Kuperjanovi jalaväepataljoni miinipiljapatarei soldati hinnäst Nursipalon vabariigi aastapäävä paraadis valmis säädvä.

    Nursipalon käve minevä neläpäävä märkilaskminõ. Hariligust püssäst lasti, selle et patarei vai pataljon om külh miinipilja uma, a miinipiljast Nursipalon laskõ tohe-i. Õigõ kah, ku miini võiva linnada mitmõ kilomiitre taadõ, nigu Kostabi Kristjan kõnõl’.

    Õkva märki laskmast tulnu Papi Indrek (22) Rõugõ kandist ja Märdimäe Mirko (20) Võrolt olli rahul: Indrek sai 12 paugust katõssa pihta, Mirko eski ütessä.

    Haanist peri Pressi Janek (21) es olõ viil laskma päsnü, a saadõti kah Uma Lehega juttu ajama, selle et nuurmiis om eloaig koton õnnõ võro kiilt kõnõlnugi ja jutt juusk täl muido kah häste.

    Võromaa poisi omma aigu tiinnü joba säidse kuud, neli om viil iin – teenistüs lõpõs keväjä suurõ Keväjätormi-oppusõga.

    «Tan omgi aigu elo üle perrä mõtõlda ja tiidmiisi olõ kah hulga mano saanu,» hinnas’ Janek tuud, midä sõavägi om tälle opanu. «Sporti olõ saanu hulga tetä ja sõpru olõ löüdnü.» Janek oll’ joba inne sõaväke kõva spordipoiss – kreeka-rooma maadlusõn medälit võitnu.

    Janek kõnõl’, et kellä tund tä kah parõmbalõ: «Inne ütli, et tulõ umbõs tunni peräst, nüüt olõt tunni peräst kohal kah! Algus om sõaväen rassõ ja kõgõ rassõmb om sis, ku om paar tunni vapa aigu. Ku tegemist om, lätt aig kipõstõ.»

    Indreku meelest om tulnu sõaväen maru pall’o kõndi ja Mirko ütel’, et sõpru meelest om tä sõaväen pall’o vagatsõmbas jäänü, ku tä inne oll’.

    Janek oll’ inne sõaväke püssä käen hoitnu, a ütles, et jahimiis tä joht olõ-i, om hoobis kalamiis. Tõsõ sõariistu inne putnu es olõ.

    Kas sõaväen om ka vipõruisi ette tulnu? «Vussi lätt kõik aig midägi, a väega hull ei olõ,» arvas’ Janek. «Makat kongi, kon vaia ei olõ...» «Vahel olõ iks mändsegi jamaga toimõ saanu,» ütel’ Indrek mano.

    Miinipiljapatarein om kokko 120 miist, näist Võromaalt 30-40. Tõsõ omma muialt ja saa-i mõnikõrd sukugi arvo, midä võrokõsõ kõnõlõsõ.

    Võro kiilt pruukva mi poisi tõisi lõbustamisõs vai sis üteldäs midägi süämetävvega.

    «Paar nädälit tagasi üts miis ullit’ ja ma ütli: är tsurkku!» muheli Janek. «Tuu mõtõl’ tükk aigu, midä tä võlssi tekk’. Es saaki arvu.»

    Aastapääväl märgotõdas, kuis vabariik tull´

    Nigu poissõ jutust vällä tull’, saa-i siski kõik miinipiljapatarei poisi puulpäävä paraadil presidenti tervütä. Näist kolmõst lätt paraadilõ Mirko.

    Vabariigi aastapäävä omma poisi muido perrega kuun telekat kaenu ja lavva pääl om parõmb süük olnu. «Sis mõtlõt vähä tagasi, kuis tuu vabariik meile tull’,» kõnõl’ Janek. «Eesti om iks kodomaa, tuud piät kaitsma.»

    Ku jutt lätt väiku Võromaa pääle suurõmba Eestimaa seen, sis uma kodokant om poissõlõ iks kõgõ tähtsämb. «Võromaal olõ sündünü ja üles kasunu, inämbüs sõpru omma Võromaalt,» kõnõl’ Janek. «Talinan opsõ keemiät ja ku kodo sõitsõ, oll’ iks nii, et ku Võromaa piir tull’, sis oll’ sääne tunnõ, et oh, hää, olõ koton!

    Talinan iks ei olõ säänest tunnõt.»

    Kas Janek lätt päält sõaväke tagasi keemiät opma? «Keväjä saami kokko kõgõ kaadriga ja kaemi, mis edesi saa,» ütel’ Janek. Mirko taht minnä metallitüüd opma, Indrek märgotas palgasoldati ammõtist.

    «Vanõmb veli om missioonil, võissi kah minnä,» ütel’ tä. «Mõtõ oll’ joba inne sõaväke.» Indrek tull’gi sõaväkke vabast tahtmisõst, tõsõ olli kutsõalodsõ.

    Sõaväen käümisest om tulõvigun kassu

    Tuun omma poisi ütte miilt, et sõaväest saadu tiidmise tulõva iks elon kasus.

    «Tiiä sidetehnikast rohkõmb, sõaväesõprust om kimmäle kassu,» selet’ Janek.

    Indrekul omma tugõvambas saanu nii kihä ku miil. Mirko kitt’, et sai C-katõgooria autojuhilua.

    Kuperjanovi pataljonin om parhilla 750 aotiinjät, näist neli naist.

    Aoteenistüste tulnu käest küstäs, kohe kompaniihte tä taht, ja ku mahus, sis tä saagi. Kõgõ inämb tahetas luurõkompaniihte.

    «Filmi jo näütäse luurajat ku esierälist, salajast ja välläpaistjat,» arvas’ Kostabi Kristjan. «A pall’odõlõ miildüs tehniga kah ja tahtva massinidõga toimõnda.»

    Ammõdi poolõst sõaväeläses taht saia egä kümnes aotiinjä. «Mintäs edesi Scoutspataljonni, et minnä missioonilõ, kaitsõväe lahingukuuli, et saia vanõmballohvitseeris vai Tartohe sõakuuli, kost saa ka korõmba ammõdikoolitusõ, sotsiaaltiidüisi magristrikraadi,» kõnõl’ Kostabi Kristjan. «Sõakoolin om ka noorõmbohvitsiire aastanõ kursus varramba saadu ülikooliharidusõ päält.»

    «Sõaväelasõ ammõt om üts vähätsit ammõtit, mis hoit kultuuriliisi väärtüisi, mis omma mi riigi põh’as. Ku võrrõlda poliitikide kõnõpidämisega, sis sõaväeläse kõnõlõsõ kõgõ inämb väärtüisist,» märgot’ Kostabi Kristjan.

    «A kae, Uma Leht kaits kah riiki: hoit mi väärtüisi, midä Võromaal om pall’o rohkõmb alalõ ku muial Eestin,» ütel’ Kristjan, kelle edevanõmba omma peri Urvastõ kandist.


     
     
     
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
      
     
      
     
    Uma Internetin