| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
Võrokeelitside näütemänge kogo | |
Kõo Antsu (Ants Kõiv) vagivahtsõ näütemängõ kogomiku «Viiekõistõ rüänurmõn» tükü pasva mängmises külätiatrilõ.
Kõo Antsu võro kuraasiga näütemängest saa hää pildi Võromaa elost-olost edimädse Eesti Vabariigi lõpust nikagu täämbädse pääväni.
Kirotõdu omma neo Tal’na võrokõisi seldsi näütetsõõri jaos, a suuperätsit ja mahlakit tükke om hää ka tõisil mängi.
Teema omma talodõ käestvõtminõ 1940. aastil (tükk «Perändüs»), mõtsavelli aig («Mõtsavele sõsar»), koloosõ algusaig («Viiekõistõ rüänurmõn»), mõtsavargidõ ja maa inemiisist tühäs jäämise aig («Puss»), Vinne sõaväest kõrvalõhoitmisõ aig («Velle»).Taan kõgõn avit’ ello jäiä võrokõisi kuraas ja nal’asuun.
«Kõik naa omma õkva ku uma latsõ. Mõista-õi ütte tõsõst süämelähksempäs pitä,» ütel’ Kõo Ants. «Ku, sõs vast «Rüänurm». Taa oll’ edimäne ja ma kiroti taa õkva elost maaha – Ants sääl sehen olõ ma esi. Kõgõ inämp om mängit «Perändüst»: Tal’nan, Villändin, Võromaal, Haapsalun ja eski Prantsusõmaal. Tollõ tükü man avit’ minno Jaigi Juhan, mu latsõpõlvõ meelüskiränik.»
Kogomikun «Viiekõistõ rüänurmõn» om ka üts Antsu vele, tunnõdu kirämehe Kõivu Madisõ näütemäng «Ketäs».
Antsu tükü «Mõtsavelle sõsar» ja «Viiekõistõ rüänurmõn» tävvendäse-jakkasõgi Kõivu Madissõ võrokiilset Pekri-talo saagat («Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl», «Kähri kerko man Pekril», «Omavahelisi jutuajamisi tädi Emmaga»).
«Viiekõistõ rüänurmõn» andsõ vällä Võro instituut, tugõsi Eesti Kultuurkapitaal. Kogomigu saava kingis vana Võromaa rahvaraamadukogo ja rahvamaja.
Allasõ Tiia
| | |
|
|
|