| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
Tuu oll’ aastil 1937–1939, ku ma esi käve Haani valla väikseh Pressi koolih, koh oll’ kats oppajat ja umbõs 50 last. Kattõ väikeiste klassitarrõ pidi kõik kuus klassi är mahtuma.
Meil oll’ külä, koh olli ka katõhobõsõtalo. A külä ümbre olli kroonul jaedu nii katõ hektäri suurudsõ maalapi, koh sis popsi olli uma majakõsõ pääle ehitänü.
Tuud kutsuti Kelmiküläs.
Nä olli sääl nii vaesõ. Lehm ja tsiapõrsas õks oll’, a hobõst oll’ harva. Näide rikkus oll’ pall’o latsi ja nuu latsõ käve mi kuuli.
Meil oll’ vanõmbih klassõh kolm tütärlast: üts noist vallavanõmba tütär ja kats timä sõbrannat. Nuu lõbusti hinnäst tuuga, et kiussi vaesõmbit latsi. Narrõ rõivit, kisksõ süüke suhvlist vällä, lõiksõ katski tsuvvanüüre ja ku mi keväjä pallidõ jalguga kuuli tulli, sõksõ ummi kängiga mi varbidõ pääl.
Üts popsilatsi esä käve vallavanõmba poolõ tüühü ja tuu pandsõ esä kässiga põllu pääle sitta laotama, et muido ei saa üteline. Nuu kiusaja käve koolih tuu esä latsist müüdä, pitsiti nõna kinni, et sitahais.
Ütel noist vaesist tütrist oll’ ütskõrd hummogu siidikleit säläh. Kiäki oll’ tüü iist andnu ja imä oll’ ümbre tennü. Nuu kiusaja kisksõ kleidi säläst, et kaia, kas siidimõsu om kah all. Säläh oll’ linanõ hammõkõnõ, a pükse es olõ jalah.
Mi, noorõmba, pelksimi hirmsahe noid kiusajit, pagõsimi mõtsa ja oodimi, et nä är lääsi. Meil oll’ ütine kodotii. Koolih es tulõ pingistki vällä.
Abi es saa kostki. Mi es kõnõlõ kotoh midägi. Vallavanõmb oll’ valla kõgõ rikkamb miis.
Koolijuhataja oll’ tuukõrd rikas ja vallavanõmba sõbõr, ega timägi vaesit latsi es kannahta.
Mõnit’ ja kiusas’ noid, kellel es olõ midägi lõunas üteh võtta vai olli rõiva paigadu.
A sis ao muutu. Vallavanõmb viidi vangi. Koolioppaja vahetu. Vaesidõ latsõ lätsi kõik nigu tsirgupoja ilma pääle lakja. Noilõ kiusajilõ massõ kül saatus kätte. Ma ei tiiä, mis ello nä elli, a es olõ näil latsi ega peret ja omma ammu mulla all.
Ma olõ vana inemine ja õgasugutsit valitsuisi ja ello nännü. Koolikiusaminõ om üts hirmsambit mälestüisi mu eloh.
Mu latsõ käve koolih Vinne aigu, ma es kuulõ määnestki kiusamist ega vägivalda. Elo oll’ lihtsämp. Kõik olli vaesõ vai rikka üttemuudu.
Mu latsõlatsõ käävä nüüt tõõsõ Eesti aigu koolih ja koolivägivald om hoobis tõistmuudu. Ma ei arva, et seo om vägivald, a ahistaminõ ja tõrjutus. Ku mõni lats tõõsõlõ mõnõ müksü and, om tuu tühiasi – sis om viil võimalus vasta lüvvä.
Vaimnõ vägivald süü latsi hingi ja närve.
Omma rikkide ja vaesidõ vanõmbidõ latsõ ja nä hoitva umaette.
Rikkide latsi vanõmba vidävä autoga ummi latsi huvitsõõri ja trenni. Nä omma oppajidõ silmih kah eduka ja näid hinnatas. Vaesõmba latsõ hoitva saina viirde ja ülikoolih käävä õdagidõ ja priil päivil tüühü, et koolirahha saia.
Mis tuu om? Kas tuu ei olõ ahistaminõ ja tõrjutus? Tüühü päält kooli lõpõtamist saava rikka õks tutvuisi kaudu, näil omma joba tutva vai sugulasõ hääde kotussidõ pääl. Kost sääne ahistaminõ ja kõrkus pääle nakkas?
No kae vai mi riigikoko! Üts eräkund om võimul, tõõsõ eräkunna ja «aknõalodsõ» ja «kampsi» istva nigu halli hiirekese, näide sõna ja ettepanõk ei massa midägi. Kas tuu ei olõ ahistaminõ?
Säält lätt tuu kõrkus edesi kodo ja kuuli. Rikkidõ ja vaesidõ vahe Eestimaal kasus ja mi piämi tuuga harinõma, ku tahami ellä säändsen Eestin.
Koolikiusaminõ ja ahistaminõ ei kao kohegi ja ei massa aigu ja rahha tuu pääle raisada.
Parõmb om riigil kaia, et vaesus ei kasusi, vaesidõ inemiisi latsõ saasi koolih kävvü ja näide jaos olõs ka tüükotussit.
Pressi Heli
| | | | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/3017.jpg&h=114&w=100","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=100,height=114"))
