| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Ojatammõ Heilo kuts Tamme Pagarilõ saia küdsämä | | | | |
| Ojatammõ Heilo: saiaküdsäjä saa kõrraga tüüd! | | |
Ojatammõ Heilo (58) om Kanepi kihlkunnan Ihamarun 12 aastat väikut Tamme Pagari pekriärri vidänü. Tüüpuudusõ-jutt om Heilo meelest jama: tä lupa tüükotust (ja ku vaia, sis majakrunti kah) vähämbält ütele truksalõ noorõlõ inemisele, ku tuu tahtnu maal ellä ja küdsämine kuntipite tüü om.
Midä ti Tamme Pagarin küdsäti?
Küpsissit teemi: Kevadlille küpsisse, liivaküpsisse, juustupulga, soolapulga, sibulapulga, küümnepulga. Kookosõküpsissit inämb ei tii, kookos läts’ kallis... Kaar läts’ kah kallimbas, a kaaraküpsissit iks teemi.
Kats küdsäjät om, üts pak’ja. Põlgastõst käävä kats naist, esi viä näid muiduki. Pak’ja Ojasaarõ Ülle käü Karilatsist. Uma naanõ tege kringlit ja torti, midä tellitäs. Vastlapääväs teemi kuklit ja panõmi iks õigõ koorõ pääle. Pojaga tii esi kah puulpäävä-pühäpäävä, ku om odavamb energia.
Tahassi naada saia kah tegemä, a olõ-i tüülist võtta! Om kül lämmi kotus ja kõik! Ei taha seoilmaaigu inämb kiäki tüüd tetä. Ei olõki vaia õga päiv: võissi olla iispäävä, kolmapäävä ja riidi. Sis omma saiapäävä – tennü piirakit kah.
Ku kiäki taht tulla saia tegemä, om tä väega oodõt.
| | |
| | | Loka Ene (kural) ja Visla Pille tegevä Tamme Pagarin küpsissit | | | | |
Palka iks massat?
Hää tüü iist iks ja ku inemine saia müvvä mõist, saa viil mano tiini.
Krooniaigu möi üts naistõrahvas mi saia, tiinse egä saia päält pia krooni.
Koolilatsõ väega tahtsõva mi saia, hää sai oll’. Saiakõisi saa meil kah tetä, pondsigu omma hää...
Massina omma olõman, panõ tainas sisse ja tii õnnõ!
Noorõ inemise võissi jo tahta maal ellä ja tüüd tetä?
Nuur tulõ sis, ku täl om kotus, kohe tulla. Tä ei tulõ elon sinnä Ihamaru kolhoosimajja, kon üle poolõ omma joodigu ja tarõ omma kassikusõhaisu täüs!
Ku täl olnu üteperreelämine kõivo-allee all, sis om tõnõ jutt. Mul om maa pakku, tulõ ja ehitä!
Ihamaru om hää kotus, egäle poolõ om asfalttii: Põlvahe, Tartohe, Kanepihe, Võrolõ.
No osa nuuri ei taha muidoki tulla. Nigu üts nõudsõ meediän, et taht 4000 eurot kuun palka saia! Noorõ küsüse viil kõikaig tüült är. Niimuudu ei saa, et meil om turupäiv ja timä ei tulõ tüüle. Mu naasõ tulõva läbi tulõ ja vii siiä tüüle. Ma ei saa jo tühjä kuurmat minemä saata!
Saa arvo: kõik tahtva ilosit asjo, a et noid saia, piät vaiva nägemä. Noorõ ei kujota ette, mis om kõrralik päiv tüüd tetä.
Ma lubasi umalõ tütrepojalõ rummi puid, ku tä pand GAZ 53-le puukuurma pääle. Tä lubasi ütsindä panda. No sis avit’ vanaimä ja lõpus lätsimi iks mi kah appi.
Sis ütel’, et taa om viimäne, inämb ei taha… Tüü om rassõ ja raha lühkene!
Toetuisi antas vast kah liiga kerge käega. Mine, kae poodi mano: noore mehe, kõik omma «pensionäri»! Ku toetust antas, piässi tuu iist midägi tegemä kah.
Kae, määndse meil tiiveere omma: är kasunu, kunagi ei näe, ku kits sullõ auto ette juusk. Kirvõs kätte, las nä lahkva suvõl!
Mille Tamme Pagari kraam inemiisile meele perrä om?
No mõtlõ esi, ku küpsis tulõ Poolast sisse! Kuna ja kost tä tulõ, hoitmisaig om aasta-kats. Tuu ei olõ inämb küpsis mu meelest! Mi ei panõ üttegi säilitüsainõt.
Mi küpsis mass Tarto turu pääl 5.70, üts müü sääl vällämaa küpsissit 3.50ga – ega timä rohkõmb ei müü.
Võrol om mi kraam müügil Nöörimaa Marketin ja Põlvan Ostumarketin. Plaan om suvõl müügiputka kah tii viirde tetä: latsõ saasi koolivaheaol saia müvvä.
Tiinvä hindäle rõiva- vai iPadi-raha!
Kuis turustus om kõrraldõt?
Üts Elva miis käü möömän. Võtt iispäävä kuurma pääle. Helistäs neläpäävä viil, sis ma vii riidi viil Tarto tsõõri pääle. Käü egä riidi Tarton. Parõmbidõ ei mõtlõ kuigi vällä: timä käü esi poodi läbi ja kaes, kas midägi om mano vaia vai ei.
Müüjä ei viisi väega kaia.
Kas Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl ei müü?
Ollimi sääl, a manohindlus oll’ nii suur, et sändse hinnaga ei osta kiäki küpsist. Puut pand 30% mano – tuu rahaga saa ma esi joba umma putkat üllen pitä, panõ mõnõ sõbra kraami kah müüki. Ütsindä ja pall’a küpsissega ei olõ mõtõt.
Leok müü joba uman putkan kalla. Ma tahtsõ kah joba varramba Tartohe putkat pistü panda, et müügil olnu mi kandi ettevõtjidõ kaup. A tegijit om väega veidü, ei olõ, midä müvvä.
Müvvä saanu häste kõikõ talokraami, õnnõ pakitu piät olõma.
Kas Eesti ammõtnigu omma euronõudidõga liialõ lännü?
Mi tüükuan om tettü kõik, nigu nõuti. Kontroll piät takan olõma, muido läävä inemise laisas ja lohakas.
A tuu ei kõlba kohegi, et ku inemine taht lammast tappa, piät tuu Tartohe viimä. Vanastõ üteldi nigu filmin «Tants aurukatla ümber»: «Jüri, mine, võta mustal oinal pää maaha!
Talgulidsõ tahtva süvvä saia!» No ei tohe latski päält kaia, kuis eläjät tapõtas. Ulli säädüse!
Midä arvati Eesti massupoliitikast? Miä olnu väikulõ ettevõtjalõ kõgõ parõmb?
Ei noh, massu piät olõma. Kae kasvai teid. Kui iks Tal’na–Tarto tii olnu nelärialinõ, olnu ma esi nõun kümme eurot sinnä sisse pandma Tal’nan käügi iist!
Väiksele ettevõttõlõ võissi olla väiksembä laborimassu. Prõlla om nii, et kas suur Eesti Pagar vai väiku Tamme Pagar, üte kirvõga lüvväs kõiki. Väiku ettevõtõ võissi iks olla 10–20 inemisega, nigu kõnõldi, mitte kooni 200 inemisega. No sis ei olõki noid suuri kuigi pall’o!
Käübemassu ja tulumassu kotsilõ ei mõistaki arvada. Riik taht kaitsmist ja olõ nõun masma.
Tahtva riigikaitsõst raha är võtta – tuu om jama. Piässi mano pandma.
Mändse plaani omma?
Tulõ iks tuu uma müügiputka Tartohe är tetä. Poisiga oll’ meil plaan suidsulihha kah tegemä naada. Tä om opnu lihavärki. Poig omgi mul Tamme Pagari juhataja, ma olõ paiga pääl juhataja.
Vanastõ oll’ egän talon lehm, no olõ-i kannagi, käävä poodist munnõ ostman. Ku kevväi tulõ, sis võta kõgõpäält kanakar’a hindäle ja sis kae edesi.
Küsse Harju Ülle
| | | | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/3017.jpg&h=114&w=100","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=100,height=114"))
