Nummõr' 72
Paastukuu 15. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Tetäs umakeelitsit saatit
  •  
  • Võrumaal omma kõgõ külmembä üü
  •  
  • Võro kirämehe teivä «Tunnikontrolli»
  •  
  • Tulõ luulõvõistlus Adsoni Arturi avvus
  • Elo
     
  • Rotirahva õnnõtus: 16 sorka jäi handapiten kokku
  •  
  • Uma nimega vorst'
  •  
  • Luigaq külmähädän.*
  • Märgotus
     
  • Saamõ vahtsõstsünd
  •  
  • Latsi iist piä-i kiilt är käkmä!
  • Kagahii
    Küsümine
    Aholämmi
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Saamõ vahtsõstsünd
     
    Saami omma uhkõ, et omma saami. Kuis tundva hinnäst võrokõsõ?
     
    Silmä Sandri, «Rohelise Värava» päätoimõndaja
     
    Välän om nii külm, et tatt' külmäs nõna otsa. Suuri latõrnidõ valgõl ajava saami tundrast kokko aetuid põh'apõtru tahraida. Sääl naatas näid kõrvamärke perrä jagama: seo sullõ, seo mullõ, tuu elläi lihas ja taa kohis. Käen om saamõ jaos kõgõ tähtsämb aig – mi mõistõn vilälõikus – põtru jagaminõ.

    Kiäki ei mulgata, tüüd tetäs väega tõsidsõ näoga. Tuu essüs, kiä löüd, et väikut kasvu põh'apõtruga maadlõminõ kerge tüü om! Vähälikkõ tugõvidõ eläjidega tulõ üts'jago nagista, inne ku egäüts' õigõhe aida saa.

    Võõrilõ paistus tuu põtru jagaminõ nigu perismaalaisi sõu turistõlõ, mõnõl saamil om paksõ tüükaadsu pääl sääntsesama saami rahvarõiva, midä saa nätä näide muusõummin Inarin. Vai ku rahvarõivit olõ-i, sis om vüü pääl sääne tuuts', et tege näide vällänägemise peris hirmuherätäväs.

    Põdrakasvataja kaesõ «lõikuspidolõ» tulnuid võhivõõrit nätä võõristusõga, a kiäki ütle-i joht midägi. Esiki sis, ku pildikaamõraga näil jalun tolgõnda. Viisaga inemise neo saami: mis ti es arvati, ku tiiti haina ja müüdä hainamaad nakkasõ s'aksa turisti tsiibõrdama ja kõik' aig pilte klõpsutama?

    Tõnõ võrdlus kah: kas ti kujotat ette, et kongi Lasva kandin väi Väimälän tetäs haina, linanõ prunts' sälän? Tõsi tuu om, et ku põh'apõdrakasvatus olõ-i aastatuhandit muutunu, om hainateo tehnoloogia peris kõvva tõistsugutsõs saanu. Taad tüüd tegevä põrõhõlla mütoloogiliidsi PRIA toetuisi iist ostõdu massina, üts' uhkõmb ku tõnõ. A kas sääntse massina roolin istus miis' pakladsõ püksü jalan ja vanaaignõ küpär pään?

    Võrokõisi ja tõisi eestläisi jaos om rahvarõivas määnegi ummamuudu asi, miä sais suurõmba jao aost kultuurimaja laon ja midä pandas sälgä, ku mindäs tands'ma vai laulupidolõ. Ja tuu man pallõs ringijuht', et ärke jumala iist rõivilõ olut pääle tsilgutagõ, selle et noidõga piät saama viil uma paar'kümend aastat tandsi!

    A et suur' jago rahvast rahvatandsu ei tandsi, sis olõ-i näil inämb rahvarõividõga määnestki tegemist. Neo omma õnnõ tolmudsõ dekoratsiooni mi rahvuslusõ ja esämaa jutulõ.

    No ega sis saami käü-i kah egä päiv ummi rahvarõividõga ringi, a siskina näge rahvarõivit näide sälän inämb ja kandminõ tunnus kah loomuligumb. Kas ti olt nännü, et Triinu baarin lakk kiäki, rahvarõiva sälän? A Saamimaal Inarin või säänest pilti nätä.

    Saamõl ja võrokõisil om küländ ütesugumanõ lähükene minevik. Nigu võrokõisi naati päält viimäst sõta kõvva «eestistämä», «soomõstõdi» Lapimaal ka saamõ. Ja mitte õnnõ tan, kõik' «kultuur'rahva», nigu ruutslasõ, norraka, vindläisist kõnõlõmalda, teivä kõik' tuus, et saamõst saassi suumlasõ, ruutslasõ, norraka, vindläse...

    Murdõpunkt' tull' minevädse aastasaa 1970. aastil, ku saami naksi Soomõn ja Norran võitlõma hüdroeelektrijaamu vasta, midä taheti näide jõki pääle ehitä ja niimuudu põlidsõ kalapüügikotussõ är häötä.

    A põrõhõlla omma saami uhkõ, et omma saami. Ja pall'o Lapimaa suumlasõgi op'va saami kiilt ja tegevä hindäle saami rahvarõivit. Ja kukki mitmõ riigi pääle om saamõ kokko õnnõ 60 000–100 000, sis tege seo rahvakipõn' pall'o vilme, tele- ja raadiosaatit. Aolehtist-raamatist kõnõlõmalda. Tan või kõnõlda tõõlidsõst saami vahtsõstsündümisest.

    Kas ja kuna või taad kõnõlda ka võrokõisi kottalõ?
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Tahassi, et Vilja Selverist saassi võrokõstõ uma ja hää kauplus!

    A-Selveri päälik Taube Ain opsõ Vilja Selveri vallategemisõs är võrokeelidse tervitüse

     
       
     Uma Lehe sõbõr!