Nummõr' 274
Vahtsõaastakuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tulõtõrjõmassin kingis
  • Uudissõ
     
  • 2013 – kultuuriperändüse aastak
  •  
  • Aasta tsirko olõ-i kats aastat nännö
  •  
  • Mooste folgipido võtt huugu
  •  
  • Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn
  •  
  • Suur lõõtsapido Põlvan
  • Elo
     
  • Rahvarõivatriibu-poodiaknõ
  •  
  • Savvusann om rahva tohtri
  • Võrokõisi lipp
     
  • Valimi hindäle lipu!
  •  
  • Navitrolla: uma lipp tege meele hääs
  •  
  • Mille võrokõisi lippu vaia om?
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma kotus
      
     
    Kaplinski Jaan, kirämiis 
      
    Mille võrokõisi lippu vaia om?
     
    Mõni aastak tagasi ma kai, et Eestimaale om tulnu pall’o egätsugutsit lippe: bensujaamul omma lipu, kaubamaiul omma lipu, kinkäl kõigil viil. Tull’ mõte, et Eestimaa omgi nigu rohkep egätsuku äriseltse ja firmade käsih, omgi rohkep näide ku eesti rahva uma.

    Rahvuslipp vai riigilipp, tuu vana hää trikoluur om illos lipp, a timä kõnelas toda, et om olemah Eesti riik ja rahvas. A tollest, et Eestih om mitut muudu rahvast, omma saarlase ja setokese, virulase ja võrokese, tuu vana hää lipp joht ei ütle. Tä om riigilipp, ei ole kodolipp, maalipp.

    Tarto-Võro suurtii pääl om sildikene «Vana Võromaa». Tuust sildist sõida ma egä nätäl müüdä, ku Saberna poodih käü. Ja sis ma mõtle, et võissi Saberna poodi man ka olla üts lipp, miä kõnelesi, et olemi jo Võromaal.

    Võro liinah võissi ka riigi ja liina lipu man mõnel kotsil tuu vana Võromaa lipp olla. Mu meelest piässi tuu lipp olema just vana Võromaa lipp, niida, et Põlva vai Hargla inemise ka võissiva tedä umas pitä ja üles nõsta.

    Mu vanaesä om peri Eoste küläst Põlva lähkölt, a suguseltsih ei ole konagi peet hinnäst põlvakeisis, iks võrokeisis, umma kiilt võro keeles.

    Mi aol om umandus (omand) küll nigu suur ja tähtsä asi, a seo tähtsä as’aga om nii, et egälütel om inäpvähäp sammamuudu umandus. Ole-i suurembat vahet, kas inemine eläs Viruh vai Võrol, Hiiumaal vai Inglismaal, as’a omma väegade üttemuudu. Samasugutse autu, ii-päädi ja aifõuni, läpäkä ja leevämassina.

    Sis omgi hää ja illos, ku meil om ka midägi, mis om inne mi ja ei kinkägi tõse uma. Uma kiil, uma lipp, uma nimi, uma pere...

    Nii et luuta om, et ilosal suveaol joba saami Võromaal nätä inemiisi uma lipu all Umma pito pidämäh vai mõnda Võromaa seltskunda tuu lipuga kohki marsmah vai timä all laulu vai tandsu löömäh.


    Padari Ivari, poliitik:

    Uma kotusõ vaim ei olõ kotledisai, et pistat kõttu ja maol om hää miil.

    Egä vaimu ei pistäki kunagi õkva patta. A ilma tuu vaimulda käüt ümbretsõõri kuigi kootsakil... Olõ-i tegemistel väke.Vähämbält mul om nii.

    Uma kotusõ vaimu mano võinu ju määnegi tunnusõmärk kävvü. Om mille ala kokko tulla.

    Kas sis koskil tõsõn Eesti nukan vai eski tõsõn ilmanukan om iks hää lipu perrä (rippunu taa vai auto külen) ummi inemisi är tunda.



     
     
     
     
      
    Vali võrokõisi lipp! 
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin