Nummõr' 274
Vahtsõaastakuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tulõtõrjõmassin kingis
  • Uudissõ
     
  • 2013 – kultuuriperändüse aastak
  •  
  • Aasta tsirko olõ-i kats aastat nännö
  •  
  • Mooste folgipido võtt huugu
  •  
  • Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn
  •  
  • Suur lõõtsapido Põlvan
  • Elo
     
  • Rahvarõivatriibu-poodiaknõ
  •  
  • Savvusann om rahva tohtri
  • Võrokõisi lipp
     
  • Valimi hindäle lipu!
  •  
  • Navitrolla: uma lipp tege meele hääs
  •  
  • Mille võrokõisi lippu vaia om?
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma kotus
     
    Viitinä sai nime mõisaherri perrä
     
    Viitinä om olnu mõisa ja pikkä aigu ka valla nimi, üte kandi nimi Rõugõ kihlkunna sisen.

    Viitinä jagunõs Mäenukas ja Alanukas. Sääl takan om jagunõminõ katõ mõisanime perrä: Alanukk Alt-Kosse ja Mäenukk Neu-Kosse.

    Periselt olõ-i kattõ esisaisvat mõisat olnu, a ammõtligult katõs nukas jagamisõ peräst oll’ 1920. aastini koolitarri kats: Järvekülä ja Ristemäe.

    Viitinä vai Viitenä mõisa nimi om saad mõisaherri perekunnanimest Vietinghoff. Edimäne näist, Roodsi major Otto von Vietinghoff ost’ mõisa 1598. aastagal, ku Lõuna-Eesti oll’ Poola-Roodsi sõan lühküt aigu ruutslaisi käen. Viimäne sündünü Vietinghoff oll’ kuulsa Barbara Juliana, kiä sai mõisa umanigus 1782. aastagal, ku tä joba kandsõ abielust saadut nimme Krüdener.

    Viitinä saksakeeline nimi Kosseom kah lühendüs baltisaksa perekunnanimest Kosküll, miä esi om algusõ saanu Harjumaa Koselt.

    1542. aastagal mainiti Viitinät edimäst kõrda nime all Kosz.

    Tartu piiskop Johan Bey möi sõs taa mõisa umalõ nõvvumehele ja kantslõrilõ Jurgen Holdschuerilõ.

    Samast aost om peri kiri, kon Holdschuer kirutas umalõ velele Nürnbergin, et ku aadlimiis Koskule perijäldä är kuuli ja timä mõisa Tartu piiskopkunnalõ lätsi, sai tä piiskopi suurõst armust nuu är osta. Mainit hind 2600 taalrit om saa võrra suurõmb ku müügitokustaadi 2500.

    Kas Jürgen tahtsõ Saksamaa velele ostu hinda suurõmbas näüdädä? Vai massõgi tä periselt 2600, 2500 piiskopi kassa ja 100 mustalt? Piiskop Johani šikaanlus (valskus) oll’ jo teedä asi timä eluaol ja ildambagi omma kroonigu tedä halvustanu.

    Kosküllile kuulunu mõisa kotus pidänü olõma Vanamõisan.

    Viitinä kandi parhilladsõ külänime omma saadu talunimmist, a keskaol oll’ tan kandin vähämbält kats küllä. Üts oll’ Kühn (Pihkva kroonikan Кюни).

    Tuu oll’ Pärlijõõ veeren Saarlasõ-Ristemäe kandin (= Alanukk). Tõist küllä ei olõki küläs mainit, a tä nimi tulõ vällä Viitinä järve vanan nimen Perkuella, Perrile Jerw.

    As’a tege segätsembäs, et koskil Pärlijõõ veeren om olnu ait, midä nimmatas 1542 Pergel, 1638 Perriell.

    Sinnä ollõv piiskoppõ aol kokku kor’at ümbrüskunna massuvili, midä sõs keväje loodsikidõga Riiga saadõti. Kas ait om olnu *Peräjõõl, vai om tä nime saanu jõõst kavvõmbalõ jäänü suurõmba külä perrä, miä võisõ kanda nimme *Peräkülä.

    Tuud ei tiiä.

    Saarõ Evar, kotussõnimmi uurja

    «Uma kotus» om Uma Lehe vahtsõnõ rubriik. Ku tahati teedä, kost määnegi kotussõnimi peri om vai om teil umast kotussõst hää lugu vai pilt, andkõ teedä!

    Uma Lehe toimõndus


     
     
     
      
    Vali võrokõisi lipp! 
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin