| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | Ruitlasõ Olavi, perämäne mohikaanlanõ | | | |
Ull’usõ jäämise säädüsest | |
Inemise pagõsõ Eestist. Jäl kats tutvat lätsi. Paar. Üts meditsiinõdõ, tõnõ seemendäjä. Laudan lehmi uma. Nüüt omma mõlõmaba Soomõn ja toukasõ lummõ. Suurõ kühvliga. Soomõn lummõ om. Meil om tan kah, a tan taa lihtsäle ei massa midägi.
Üts mu sõbõr om aastit joba Soomõn. Ei tii sääl suurt midägi, lihtsäle om. Sääl om tä hinnäst koolitanu, selle et sääl piät tüüturu pääl egä tüükese kotsilõ propuskit näütämä. Et kas olõt koolitõt tüüturu pääl säändse tüükese tegemises.
Sõbral om joba rohilinõ kaart työturvallisuuskortti, nüüt tege sinist kaarti ehk tulityökortti kah. Ku tuu kätte saa, sõs om koolitõt miis.
Tulõtüü-kaardiga võit joba relakaga lõigada. Sääne tüü om ohtlik. Tsõõr või katski minnä ja tulõkibõna või kohegi visada.
Ega tuu määnegi prosta lumõtoukaminõ vai seemendämine ei olõ, et ku perse panõt, sõs suurõmbat ei juhtu. Kaart vai määnegi papõr piät inemisel olõma.
Eestin om õnnõ ütel paprõl mõtõt. Ullipaprõl. Tuuga saat väikeist pinssi, a väärtüs om muun – ütskõik mis ull’ust sa tiit, ku küstäs, mille sa teit, sis näütät ullipapõrd ja tuust omgi küsüjäle küländ. Mis tuu ull’ sis tegemä piät? Tarkuisi vai?
Riigikogo liikmilõ piäsi õkvalt magnõtribaga plastullipaprõ vai -kaardi tegemä. Säändse innovaatilidsõ. E-riik om, e-sigareti omma joba, e-ainõ omma nigunii.
Innovaatilinõ magnõtribaga e-ullikaart piät ullil kimmähe olõma. Et lätt hummogu Tuumpääle, tõmbas kaardi läbi pilu ja puutri pand kirja, et ull’ om tüüle tulnu. Ku tetä sääne odavamb kokkoklapitõt ullikaart, et egä ull’usõ kotsilõ kõlbas, lätt elo sääl mäe otsan lihtsämbäs. Inämb ei olõ üüistmiisil vaia küssü, mille keskeräkundlasõ egä veitü ao takast vaheaigu võtva ja nii edesi. Ulli tegevägi nii.
Sõbõr ja kiränik Sauteri Piitre and’ katekismusõ vällä. Wanradt-Koelli katekismus om nimes. Väega hää, latsõmeeline ja ull’ raamat, soovida süämest kõigilõ. Ku tark inemine aja ulli juttu, sis om tuud hää lukõ vai kullõlda, a ku ull’ inemine pruuv tarka juttu aia, sis om magnõtribaga ullikaart ainumanõ välläpäsemine.
Maailmalõppu kah es tulõ. Ma väega es usu kah. Ull’us ei saa är kaoda. Ull’usõ jäämise säädüs ütles, et ull’us ei kao, ei häö, a lätt ütest liigist tõistõ. A kaart piät olõma, magnõtribaga, olkõ tä ütskõik määndsest liigist.
4 | | |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|