Nummõr' 273
Joulukuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mõtsan oll’ joulurahu
  • Uudissõ
     
  • Uma as’a jääseki esierälidses kingis
  •  
  • Uma suursilt välän
  •  
  • «Tagamõtsa» ETVn
  • Elo
     
  • Vello ja ilmalõpp
  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ võtva aasta kokko
  •  
  • Ooda reformi haldusõn ja uman perre-ettevõtlusõn
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Kiri
      
     
    Ruitlasõ Olavi, perämäne mohikaanlanõ 
      
    Ull’usõ jäämise säädüsest
     
    Inemise pagõsõ Eestist. Jäl kats tutvat lätsi. Paar. Üts medit­siinõdõ, tõnõ seemendäjä. Laudan lehmi uma. Nüüt omma mõlõmaba Soomõn ja toukasõ lummõ. Suurõ kühvliga. Soomõn lummõ om. Meil om tan kah, a tan taa lihtsäle ei massa midägi.

    Üts mu sõbõr om aastit joba Soomõn. Ei tii sääl suurt midägi, lihtsäle om. Sääl om tä hinnäst koolitanu, selle et sääl piät tüüturu pääl egä tüükese kotsilõ propuskit näütämä. Et kas olõt koolitõt tüüturu pääl säändse tüükese tegemises.

    Sõbral om joba rohilinõ kaart työturvallisuuskortti, nüüt tege sinist kaarti ehk tulityökortti kah. Ku tuu kätte saa, sõs om koolitõt miis.

    Tulõtüü-kaardiga võit joba relakaga lõigada. Sääne tüü om ohtlik. Tsõõr või katski minnä ja tulõkibõna või kohegi visada.

    Ega tuu määnegi prosta lumõtoukaminõ vai seemendämine ei olõ, et ku perse panõt, sõs suurõmbat ei juhtu. Kaart vai määnegi papõr piät inemisel olõma.

    Eestin om õnnõ ütel paprõl mõtõt. Ullipaprõl. Tuuga saat väikeist pinssi, a väärtüs om muun – ütskõik mis ull’ust sa tiit, ku küstäs, mille sa teit, sis näütät ullipapõrd ja tuust omgi küsüjäle küländ. Mis tuu ull’ sis tegemä piät? Tarkuisi vai?

    Riigikogo liikmilõ piäsi õkvalt magnõtribaga plastullipaprõ vai -kaardi tegemä. Säändse innovaatilidsõ. E-riik om, e-siga­reti omma joba, e-ainõ omma nigunii.

    Innovaatilinõ magnõt­ribaga e-ullikaart piät ullil kimmähe olõma. Et lätt hummogu Tuumpääle, tõmbas kaardi läbi pilu ja puutri pand kirja, et ull’ om tüüle tulnu. Ku tetä sääne odavamb kokko­klapitõt ullikaart, et egä ull’usõ kotsilõ kõlbas, lätt elo sääl mäe otsan lihtsämbäs. Inämb ei olõ üüistmiisil vaia küssü, mille keskeräkundlasõ egä veitü ao takast vaheaigu võtva ja nii edesi. Ulli tegevägi nii.

    Sõbõr ja kiränik Sauteri Piitre and’ katekismusõ vällä. Wanradt-Koelli katekismus om nimes. Väega hää, latsõmeeline ja ull’ raamat, soovida süämest kõigilõ. Ku tark inemine aja ulli juttu, sis om tuud hää lukõ vai kullõlda, a ku ull’ inemine pruuv tarka juttu aia, sis om magnõtribaga ullikaart ainumanõ välläpäsemine.

    Maailmalõppu kah es tulõ. Ma väega es usu kah. Ull’us ei saa är kaoda. Ull’usõ jäämise säädüs ütles, et ull’us ei kao, ei häö, a lätt ütest liigist tõistõ. A kaart piät olõma, magnõtribaga, olkõ tä ütskõik määndsest liigist.


    4
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin