| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Võromaa aasta esä, katsa latsõ esä, Rõugõ kandi Kiidi turismitalo peremiis Piho Aigar | | | | |
| Ooda reformi haldusõn ja uman perre-ettevõtlusõn | | |
Aasta om perrele hää olnu, kõik omma terve ja mõistusõ man olnu. Kae, sai eski aasta esäs viil... Kats poissi (katõvõistlõja Kail (21) ja Han-Hendrik (19) – UL) tsiirotasõ maailmakarika etappõl ja laagrist laagrilõ. No omma poissõl joba katõvõistlusõn maailmakariga punkti käen.
Eesti elost kõnõldõn olõ joba ammu luutnu ja uutnu, et haldusreform iks peräkõrd är tetäs.
Vahtsõlt aastalt ooda tuud kimmähe.
No paistus, et seo valitsus tuuga iks toimõ tulõ-i. Ma näe noid väikeisi valdu ja mõista-i ütegi kandi päält kaia, kellele näid vaia om. Ma olli Haani valla inemine, paar nädälit tagasi sai must Rõugõ valla inemine. Maa om erästõt: olõ-i vast kümme aastat vallamajja umma jalga veenü. Piät sis vallamaja aia takan olõma?
Ma taha Rõugõ vallan ellä: Rõugõ vald näütäs vällä, et huul inemiisist, ja mullõ tunnus, et taan vallan as’a liigusõ.
Midä ooda umalõ perrele? Poissõl om egäsugutsit tiitlivõistluisi tulõman ja looda, et häste lätt ja pidävä vasta. Tuu nimel pere tüütäs. Poisi omma uma valimisõ tennü: profisport om tüü nigu tõsõki. Olümpiämängu omma ületulõval aastal, valmistumi hoolõga.
Pere-ettevõtlusõn loodami kah reformõ. Ku seoniaoni olõ Kiidil õnnõ esihindä tarkusõst toimõndanu, sis no rõhu rohkõmb nuuri pääle.
Tütär Katre opp Eesti kunstiakadeemiän käsitüüd, om tekstiilikunstin magistrin, naas’ käsitüüaita tegemä. Et saasi sääl ettevõtmiisi kõrralda.
Suusakooli tahami käümä tougada. Et opanu eestläse kah lõpus suusatama! Lätläne om suusarahvas, a eestläne tulõ mäe pääle ja ei mõistaki sõita.
Mi nakkami iks pihta lumõlavvast ja sändsest as’ast, mis latsõlõ miildüs. Olkõ vai mõsukauss sis. Saa vanõmbas, lätt mõtsa ala ja sõit sääl kah. Lätimaal om 30 suusakeskust, kon saa mäest alla laskõ, meil viis-kuus tükkü...
Võromaa as’ost miildüs tuu, et perimüskultuuri-as’a omma naanu liikma. Mi Võromaal om uma elolaad ja uma süük, midä küläliisile pakku om.
Tunnustami tegijit, kes vankrit vidävä. Ma näe tuud uma moro pääl sakõstõ, kuis suidsusannast luku peetäs ja tuust kõnõldas. Heiferi-projektiga tegele edesi ja soovi, et Võromaa maastigupilti tulõs rohkõmb eläjit. Et taa ull’ hainapurustaminõ vähämbäs jääsi!
| | | | |
| | | | | | Põlva kandi põllumiis Rüütle Janno | | | | |
| Mi põllumiihil oll’ hää aasta, vili kasvi ilostõ ja pia kõik sai kätte kah | | |
Mullõ om taa olnu hää aasta. Ei olõ põhjust kurta: vili kasvi ilostõ, piaaigu kõik sai kätte kah ja hinna olli õigõ hää. Jõud käve inämb-vähämb üle. 15 hektärri hernest jäi maaha, a tuu oll’ ainumanõ kah’o.
Talvõvilä külbmine jäi kah tsipakõsõ, nädälikese ildas, selle et ilm oll’ sääne, et rapsi valmissaaminõ vinnü. Nüüt om murõ, kuis talvõvili talvõ üle eläs – maa om alt sula jo ja lumi om pääl.
Ma kae, et Põlva kandin om põllumiihil lännü inämb-vähämb, muialpuul om hullõmb olnu.
Põllu meil nii mää es olõva, mi põllumehe saiva uma saagi kätte. Ei olõ kuulnu, et kellelgi olõssi kardokas vii ala jäänü, nigu sääl Talina küle all.
Muist tegemiisist: seo suvi oll’ vahtsõnõ asi vabaõhuetendüsen üten tetä (mõisaherrä roll tükün «Kuurort Ruusa» – UL), säänest mul innemb ei olõ olnu. Väega põnnõv oll’ ja ma olõ rahul.
Vahtsõs aastas ei mõistaki midägi tahta – tulku nigu tulõ. Tahta võit, a kõgõs piät valmis olõma. Ettekuulutaminõ ei olõ väega tennoväärt ammõt ja ma ettekuulutuisi ei usu kah.
Ega kiäki ei jätä tuu mõttõga külbmädä, et vast tulõ põud vai räüss, et midägi lörri lätt. Iks loodat, et lätt häste.
Uma kandi rahvalõ soovi tervüst ja õnnõ, tarkust ja pikkä miilt.
Tervüs om iks kõgõ tähtsämb ja päämine, et õigõ otsussõ saasi tettüs.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
