Nummõr' 272
Joulukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • «Tagamõtsa» ETVn: krutskiga küläelo
  • Uudissõ
     
  • Avita valli illos Võromaa kingitüs!
  •  
  • Perimüslaagri Urvastõn
  •  
  • Võro köögi kolmas tsõõriklaud
  •  
  • Veebiviktoriini «Ütski tark ei sata’ taivast» parõmba
  • Elo
     
  • «Tagamõtsa» tegemisest
  •  
  • Medä külh kinki?
  • Juhtkiri
    Jutuvõistlus 2012
    Ruitlasõ jutt
    Autopuut
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
      
     
    Harju Ülle pilt 
      
    Medä külh kinki?
     
    Joulu tulõva… Hirmsat ruttu viil ei olõ, a pia om siski vaia kingitüse ärä pakki, joulumehe kätte anda vai kuusõ ala sokuta.

    Uma kodurahvaga ei olõ hätä, õks tiiät, mea kelgi vaia om. Kas omma kamsikäüse kulunu, minevätalvinõ müts moodust vällä lännü vai hõnguõli otsan…

    Latsiga või juhtuda, et kindagi enne kaoma läävä, ku katski peetäs.

    Tuust, et kingitüs sukugi ilmadu pall’u masma ei pea, nakatas ka kõrrast enämb arru saama. Säänest aigu, ku poodist kõkkõ tarvilikku saat, ku õnnõ rahakott vasta pedä, om jo nii kaugõ ollu, et suurõmb ostmisõhaigus om üle lännü.

    Nüüt tulõ vast nuilõ, kiä 30-40 aastat ja kavvõmbki aigu tagasi latsõ olli, jäl miilde, et ku sis kuus tarrõ tuudi ja mõni jõululaul laulõti, oll’ tuu nii suur asi, et kingitüst es tiiä nigu tahtagi.

    Pakkõ tei koolilatsõ ütstõsõlõ kooli nääripidul. Sääl es keeletä, pall’u naid olla või, selle et jouluvana es nakka koolilatsi käest ütekaupa salmi küsümä ja suurõ korvi vai mõsuvanni sisse pantu paki jagi klassijuhataja kätte.

    No nuid õks oll’! Mõni, kel sõpru pall’u, tekk’ esi kümme ja enämb kingitüst ja sai umbõs niisama pall’u vasta kah. Ku juhtu, et mõni sai paki kellegi käest, kellele esi es tii, sis jäteti tuu miilde ja tetti järgmine aasta pakk kimmäle vasta. Ega sääl ju kiä tiid medä es olõ, mõni juturaamat ja sokulaat vai õnnõ kotikõnõ kompvekke ja piparkuukõ.

    Üte aasta kõnõli üts oppaja kah, kiä alasi sääntsiid asju tähele mõistsõ panda, et tekke õks tõisilõ kingitüisi, tuust om nii pall’u hääd miilt nii saajalõ ku kinkjäle. Ku pakin vai paar uma aia ubinat om ja mõni kompvek, tuu om suur asi.

    Ildaaigu sai kokku üte koolisõsaraga, kellest paar klassi takanpuul olli. Täl tull’ millegiperäst miilde, ku tä edimädsen klassin käve ja näärinäidendide puppi mängmä panti. Üts kadõlik tütärlats oll’ ülnü, et tä ei kõlba pupis, et om andsak. Tä muiduki kuuld’ ja ikk tükke pääle, a viimätse klassi poiss, kiä näütemängun pääossa mänge, oll’ täl käest kinni võtunu ja ülnü, et sa olõt just kõkõ ilusamb. Tuu oll’ timä meelest kõkõ parõmb kingitüs, mis täl seeni om ollu.

    Ma olõ kah tuuga nõun, et illus kingitüs ei pea asi olõma. Ku lell mullõ pühi aigu kõlistas ja akordioni pääl mõnõ jõululaulu mäng, om tuust õks mitukümmend kõrda parõmb miil ku mõnõst kündlest vai kruusist vai...

    Sääntside pakkõga, medä suurõ inemise ütstõsõlõ kombõ täütmises tegemä tükise, omgi igäväne hädä, nii kinkjäl ku saajal. Tahetas ju tetä egasugutsid loosipakkõ tandsjidõ ja lauljidõ, käsitüütsõõrin käüjide ja klubiliikmide vahel. No medä sa ostat vai kohe esi pistät peräst sääntse kingitüse?

    Kaegõ kotun, mitu kündlekaunistust, jouluvanapildiga kruusikõist, kündlejalga vai muud vidinät teil joba om. Vast olõs targõmb taa jant mõni aastagi vahelõ jättä, panda nuu euro kamba pääle kokku ja osta vai mõnõ hoolõkodu inemiisile kotitäüs kompvekke. Sääl ei olõ säänest asja konagi ülearu ja hää miil om nii saajil ku andjil.


    Nõlvaku Kaie peri Kuudsilt (Harglõ kihlkund)



     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin