Nummõr' 272
Joulukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • «Tagamõtsa» ETVn: krutskiga küläelo
  • Uudissõ
     
  • Avita valli illos Võromaa kingitüs!
  •  
  • Perimüslaagri Urvastõn
  •  
  • Võro köögi kolmas tsõõriklaud
  •  
  • Veebiviktoriini «Ütski tark ei sata’ taivast» parõmba
  • Elo
     
  • «Tagamõtsa» tegemisest
  •  
  • Medä külh kinki?
  • Juhtkiri
    Jutuvõistlus 2012
    Ruitlasõ jutt
    Autopuut
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
     
    ˇürii Uma Lehe jutuvõistlusõst
    Seletämäldä väe juttõ oll´ hulga, mehe võissi inämb kirota
     
    Uma Lehe 9. suurõlõ jutuvõistlusõlõ saadõti 138 juttu. Kirotajit oll’ 77 – jälki rekord, varramba olõ-i nii hulga inemiisi jutuvõistlusõlõ kirotanu.

    Kirot’ 27 miist ja 50 naist, suurõmb jago vanalt Võromaalt, a mõnõ ka Setomaalt. Hulga oll’ koolilatsi – 21. Midä hindamiskogo juttõ kotsilõ arvas, saa lukõ altpuult.

    Kõivupuu Marju:

    Häid ja viil parõmbit juttõ vällä sõklu oll’ küländ keerulinõ. Mu jaos jäiva sõgla pääle neo kirotaja, kes kiroti ütest kimmäst sündünüst as’ast nii, et jutul oll’ õks algus, keskkotus ja lõpp. Küländ pall’o oll’ pikembiid mälestüisi umast perre- vai eloluust: põnõva ja esiki hariva lukõ, a eloluukirotusõ ˛anr om veidükese tõnõ. Paku vällä, et Uma Leht võinu vällä kuuluta eräle elolukõ võistlusõ.

    Mu jaos jäivä edimädsenä kõrvalõ säändse jutu, kon oll’ tõisi inemiisi kotsilõ halvastõ kirotõt – kinkast halvastõ kirotõdas, ei saa jo medägi vasta üldä. Tõsõs jäivä vällä prosta ja ropu sõnavaraga kirätüü – tuu, kuis inemine mõist sõnna viguridsõlt ja vaimurikkalt pruuki, oll’ mu jaos küländ tähtsä.

    Oppaja silm tund är väega noorõ kirotaja – ku näide kirätüü seokõrd avvuhindu es saa, võiva julgõhe saata uma kirätüü vahtsõst «Mino Võromaa» konkursilõ.

    Tennä kõiki osavõtijt, soovi näile kipõt sulgõ ja korgõt vaimulindu! Hirmsalõ tahtnu, et Uma Lehe jutuvõistluisi läbi ao parõmbist töiest saanu üts illos jutukogu vällä antus.

    Koha Priit:

    Inemiisil om iks pall’o huvitavit ja ka uskmalda asjo elo joosul juhtunu.

    Mullõ miildü väega seo võistlusõ üts astõ – jutu seletämälda väest. Jutuvõistlusõlõ saadõti häid ja põnõvit juttõ – mõnõ tõsõ ilmaga köüdedü jutu olliva õkva nii hirmsa, et loit ja ihokarva nõssiva pistü.

    Ku loet naid jutuvõistlusõ juttõ, sis saat arvo, et inämbjago kirotajit omma olnu naistõrahva. Tuu om hää, et naasõ nii tegüsä omma!

    A midä pidänü tegemä, et mehe kah kirotama naanu? Näid piät kõvva takast tsuskma, a ma olõ kimmäs, et säält tulnu pall’o häid ja uskumalda kala- ja jahimehejuttõ, lisas viil juttõ sõaaost ja mõtsavelle elost. Olnu perädü kah’o, ku kõik naa hää jutu kuun kirotajidõga är kaosõ.

    Ruitlasõ Olavi:

    Seo aasta oll’ tasõ ütelidsemb. Inemise nakkasõ arvo saama, et ku tahetas juttõ, sõs ei olõ hää anõkduutõ saata. Jummal tennätü! A õks om viil nätä, et üte jutuga tahetas suu kõgõst puhtas saia. Nii vaos lugu lakja. Olõs hää, ku võetasi ette tuusama üts lugu.

    Valpri Valdo:

    Üttegi peris halva juttu timahava es olõ, niisama es olõ säänest, miä olõs tõisist pääjago parõmb. Säält ma jovvagi aśani.

    Midägi piäs ümbre tegemä hindamisõga. Parhilla sai nii, et edimädse kotussõ pääle olõs võinu panda neli-viis ütehääd juttu, tõõsõ pääle umbõs säitse, kolmanda pääle kah vaśt sama palļo. Hää külh, ma loe nä viil kõrraga läbi ja panõ ritta, a tulõmus saa sääne, miä mullõ hindäle sukugi ei miildü: hää jutt, nii-üteldä pronksmedäli lugu vaos 9.-10. kotussõ pääle vai jääs edetabõlist peris vällä. Ja ku ma ta sis panõ kõrvuisi määnsegi 4.-5. jutuga, sis sääl määnestki tasõmõ vaiht suurt ei näe.

    Ei tiiä häste esiki, kuis olõs hää tuud hindamist parõmbas tetä – või-olla hinnada kümne-punni-süstemin nii, et võit panda niipalļo punnõ jutulõ, ku tahat, mitte edetabõli ria päält. Noh nigu koolioppaja kah ei panõ hinnet kontroltüü iist tuu perrä, mitmõnda kotussõ pääl lats klassin om, a tiidmiisi perrä. Nii et «viie» saava mitu last, «viie miinussõ» iks kah ja ku mõnõ kõrraligult opnu ei olõ, sis kolmõliidsi om niisamatõ mitu.

    Tulõmusõ kokko saava sis säändse, et 3-5 juttu saava võrdsõ hinde. A miä tuust. Kirotaminõ olõ-i sport, et piät millimiitre päält paigan olõma. Eski spordin om tuud, et kolmanda kotussõ matsi ei peetä, andas pronks katõlõ.

    Hindamisõs piäsi rohkõmb aigu andma. Jutuvõistlusõ tulõmusõ ei olõ nii tähtsä riikline asi, et piät kõrraga teedä olõma. Hindajit võinu kah rohkõmb olla, ku näid parhilla om. Rohkõmb demokraatia muudu vai nii. Leht ja hindaja võinu naid asjo arota.


    Allasõ Tiia:

    Uma Lehe jutuvõistlusõ jutu tulõtasõ miilde mi, võrokõisi olõmist, aoluku, muiõ ilmu märke ärtundmisõ võimu. Üts võrokõisi kogoniuma juun om uskminõ unõn nägemise sisse, naidõ ettetiidmise väkke. Tuu, et lähküdse inemise ärkuulmist võimi kuikimuudu ette tunda.

    Ku midägi tulõvadsõs kõrras kirotajilõ oppusõs üldä, sis tuud, et jutu tege hääs üte teema man püsümine, tuu põnõva lõpuga vällämängmine. Umast perrest vai suguvõsast kõnõldõn tasussi inämb püssü üte teema vai üte inemise saatusõluu kõnõlõmisõ man.

    Seo aastaga illos asi om, et juttõ mano saadõti ka pilte.

    Võromaal eläs õigõ mitmit esierälidse jutukõnõlõmisanniga inemiisi – säändsit, kiä mõistva ka pia mittemillestki huvitavalt kirota, põnõvusõ lukku panda. Härksüst kõigilõ jo tulõvadsõs võistlusõs!


    Uma Lehe 2012. aasta suurõ jutuvõistlusõ pääpreemiä: «Luhtalännü pahrujaht» – Prisko Mart

    Tõsidsõ vai nal´alidsõ jutu:

    1. kotus «Luhtalännü pahrujaht» – Prisko Mart
    2. kotus «Babette tull´ sõast vai õkva sui valla» – Plumanni Kaja-Riina
    3. kotus «Kättemasmine Vinne muudo» – Pärnaste Leida

    Seletämäldä väe jutu:

    1. kotus «Kiä mi kõrval viil edesi eläse?» – Silla Silver
    2. kotus «Ka tõsõn ilman käüdäs kerikun» – Silla Silver
    3. kotus «Surma märk» – Sari Meeme

    Autopoodijutu:

    1. kotus: «Nelläpääväne lavvaga kerik» – Käre Ene
    2. kotus: «Sõbõr Karu ja autulahvka» – Mõttusõ Kalev
    3. kotus: «Nigu vorst pini kaalan» – Antoni Annika

    Preemiä väega häste kirotõdu jutu iist:

    «Õnnõlik imä», «Kas iks nii saa?» – Orassoni Rael-Adiina
    «Kesväterä», «Koolikiusamine» – Pressi (Niidu) Heli
    «Seletämädä ja süämen», «Kos tossu, sääl juttu» – Väljandu Ellen
    «Ettekuulutus tõsõst ilmast» – Antoni Annika
    «Musta kassi must maagia», «Ega kolmas tulõmalda jää...»,
    «Kuimuudu mi loendäjit loendimi», «Ufo aasõ takan»
    – Säinasti Asta
    «Riian kängi ostman», «Kuis mi peldikut valla sulatimi» – Silla Silver
    «Ristkammits», «Ku uma vitsa pessevä», «Muid eläjid» – Merisalu Pilvi
    «Kuis sukast «suuka» sai» – Ravva Aadu
    «Pooleütene kana» – Mihailovi Tiivi
    «Prohvet kuulut´ mullõ ette suurt lotovõitu» – Valpri Liina
    «Jaanikõsõ lugu» – Mõttusõ Kalev
    «Juhtum hambaravih» – Ämariku Volli
    «Kuis vanavanõmba omma mullõ umast minekist teedä andnu»,
    «Kuis mu vanaimä maailmalõpus valmistus»
    – Kübärä Merili
    «Sõnomi tõsõst ilmast», «Koolnu käve kodo», «Kavval kalamiis», «Seldsimehelik kohus» – Sari Meeme
    «Vanapakan mis vanapakan!», «Tohtri man» – Kindma Maimu
    «Tagakülä leeväautu» – Luiga Oliver-Sander
    «Vahtsõnõ luud pühk häste» – Laanekivi Õie
    «Autolahvka pääl kisksõ sõas», «Tüüotsmine» – Liira Singa
    «Elo om saatusõst suurõmb» – Säinasti Enno
    «Kodokäüjä», «Kuis ma vaimoga kokko sai» – Noortootsi Eveli
    «Lavkaring Hiiumaal», «Kas unen nättüt usku?», «Kontvõõrana suurõl juubelil» – Raudkatsi Ene
    «Kosjankäük» – Valgemäe Elvi
    «Perijä» – Panga Milvi
    «Vaimu omma olõmah» – Valdisoo Kerli
    «Kängä nr 43» – Laanõ Heli
    «Vastamalda kutsõ» – Issaku Elsa
    «Ei, ütsainus kõrd» – Läti Vaike
    «Karu poodin», «Mõistatus» – Pleschi Aino
    «Lugu seletämäldä väest» – Riitsaarõ Lainõ
    «Sõduri veri», «Teedüst tõsõst ilmast» – Liiva Aasa
    «Leningradin tsukrut ostman» – Nikopensiusõ Elise
    «Võrokõsõ omma joba vanast aost vaimuka 2» – Mendriku Helle
    «Üts suvõpäiv» – Uherdi Siiri
    «Sinilind järve põhjast» – Kalkuna Mati
    «Kärbläsepiits» – Anioti Betti
    «Tunt tull Tal´nast» – Leinusõ Arvo
    «Vahtsõnõ telekas» – Terä Terje
    Rahvalaulu-eräpreemiä: «Ilmutus» – Pähnä Raimond
    Filmis pasvidõ juttõ eräpreemiä: Pleschi Aino jutu
    Rahvameditsiini eräpreemiä: «Kesväterä» – Pressi (Niidu) Heli
    Tossutilda preemiä: «Korsnapühkjä» – Ermeli Vaido
    Rahvaperimüse eräpreemiä:
    «Üts vana-aolinõ jutt Juuda-Maiõst» – Kindma Maimu
    112 eri: «Är hüpäku pümmen tuntulõ kotussõlõ vette!» – Soosaarõ Tõnis
    Latsijuttõ eräpreemiä: «Kae perrä, midä prügükasti viskat!» – Sibula Kristel, «Kass ja pini» – Runtali Astrid, «Vana sõna» – Mõtsa Lonni
    Sannajutu eräpreemiä: «Sannahkäük» – Nahkuri Liidia
    Umakultuuri eräpreemiä: «Vahtsõnõ luud pühk häste» – Laanekivi Õie, «Edevanõmbidõ kombõ» – Sebä Lea
    Jahimehejutu eräpreemiä –
    «Edimäst kõrda jahimiis» – Mahlaka Timmu-Sander
    Perreluu eräpreemiä: «Esä jutt» – Timmi Talis
    Uskmalda trehvämise eräpreemiä:
    «Rebäsepüüdmine pall´idõ kässiga» – Mägi Meinhard
    Uskmalda kehva trehvämise eräpreemiä: «S…t päiv, tuu valimiste päiv vai kuis hiir juuskse politsei suuhtõ» – Jõksi Ado
    Unõnäo seletämise eräpreemiä: «Ristiesä löüdmine» – Linnusõ Vaino
    Okupatsiooniao mäletämise eräpreemiä: «Suuretüküväe päävä tähistämine Räpinäh» – Zirnaski Ülo

    Tennämi Uma Lehe jutuvõistlusõl ütenlüümise iist:

    Anioti Anett, Haameri Hanna-Liisa, Karise Maryleen, Kesselmanni Kristjan, Koddala Grethel, Kruusati Ilse, Kukõ Hans-Jürgen, Leoki Hilja, Linderi Kaja, Looritsa Aare, Metsa Mirjam-Meerit, Mältoni Sirje, Nargla Maikel, Otsa Kallõv, Paborti Daisy, Paju Phil-Benjamin, Repi Regina-Johanna, Roosi Egert, Tammõ Aili, Tiksi Asta, Toomõ Danel, Trolla Elisabeth



    Võidujutumehe: elon om egäsugutsit asju juhtunu!
     
     
    Hää jutukirotaja üten Uma Lehe päätoimõndaja Harju Üllega: 2012. aasta jutuvõistlusõ võidujutu kirotaja Prisko Mart (hääd kätt), kõgõ parõmba seletämäldä väe jutu kirotaja Silla Silver ja 2009. aasta jutuvõistlusõ võitja Kalkuna Mati 
      
    Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutu autorit Prisko Marti (73) ja katõ kõgõ parõmba seletämäldä väe jutu kirotajat Silla Silverit (56) köüt ütte Kaitsõliit. Kukki Mart olõ-i seletämäldä väega nii pall’o kokko putnu ku Silver, tunnistas tä, et om kõrra nännü ja täägiga visanu paksu Vinne majori kujolist kodokäüjät.

    Kuis ti võidujutu saiva?

    Prisko Mart: Minevä aasta kiäki iksõ, et ei olõ jahi- ja kalamiihijuttõ. Sis mõtligi, et kiruta jahimehejutu. Tõtõstõsündünü lugu iks! Mul om järgmädses jutuvõistlusõs kah üts hää jahimehejutt varus... Mõtli joba seos kõrras kirja panda, ku haigõmajan olli, a no sääl ei tulõ jo sukugi vaimu pääle, ku kõik ümbretsõõri oigasõ.


    Silla Silver: Ma olõ eluaig elänü vannun majjun ja sändside inemiisiga kuun olnu, kellega seletämäldä asju juhtus. Võitnu jutõst üts om külh külä päält kuultu, a tõnõ jutt om esihendäga juhtunu. Ku umma majja ostsõmi, es olõ juttugi, a perän käve pernaanõ külän ja küsse: «Kas teil kummitas kah siin?»

    Ku iks ussõ esihendäst vallalõ läävä, tarõn tuul puhk ja kedägi nätä ei olõ, sis kaet, et... Minnu om ütskõrd eski viikopsikuga visatu! Es julgõ perän tarrõgi minnä, terve päiv olli vällän... Ega ma näid väega ei pelgä, a parõmb om iks elävide kesken ellä!


    Küsse Harju Ülle


     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin