|
|
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Üteldäs, et inemisel om kõgõ suurõmb rõõm kingitüsest vai hääst teost, miä tulõ uutmada. No parhilla, jouluaol, võisi egäüts tetä vähämbält üte sändse hää teo. Kasvai väikukõsõ.
Ku olõt imäkesele ütelnü, et anna andis, kah’os jõvva-i seokõrd jouluaol kodo, armõdu pall’o om tüüd tetä ja kodotii om nilbõ, sis võta kätte ja sõida iks kasvai kõrras imäle küllä.
Ku olõt tutvalõ inemisele joba aastit tagasi võlgu jäänü ja tiiät, et tä ei usu inämb, et sa kunagi tuu võla är massat, sis hoia rahha kokko ja massa uma võlg är.
Ku olõt latsõlõ lubanu, et õkva-õkva tii su mänguas’a kõrda vai õkva-õkva läämi terve perrega kelgutama vai suusatama, a iks olõ-i olnu ettevõtmist, sis võta kätte ja tii latsõlõ üllätüs.
Ku sa tiiät umast vallast vai liinast peret, kon latsõ saava hääl juhul joulus õnnõ valla kommipaki, sis panõ naabridõga raha kokko ja saada nailõ latsilõ väiku joulukingitüs.
Ku näet, et kiäki om hädän ja täl om api vaia, sis mine ja avita. Ku sul om kombõs kõgõ pääle õnnõ halvastõ üteldä, sis võta hinnäst kokko ja kitä umma tõistpuult, last, vanõmbit, naabrit vai tüükaaslaisi tuu iist, midä nä omma häste tennü. Ilosat jouluaigu!
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
Pääleht
