Nummõr' 272
Joulukuu 11. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • «Tagamõtsa» ETVn: krutskiga küläelo
  • Uudissõ
     
  • Avita valli illos Võromaa kingitüs!
  •  
  • Perimüslaagri Urvastõn
  •  
  • Võro köögi kolmas tsõõriklaud
  •  
  • Veebiviktoriini «Ütski tark ei sata’ taivast» parõmba
  • Elo
     
  • «Tagamõtsa» tegemisest
  •  
  • Medä külh kinki?
  • Juhtkiri
    Jutuvõistlus 2012
    Ruitlasõ jutt
    Autopuut
    Vana pilt kõnõlõs
    Perämäne külg
      
     
      
    Käre Ene: latsõ härgüdi võistlusjuttu kirutama
     
    Uma Lehe jutuvõistlusõl võitnu autopoodijutu kirotaja, Parksepä keskkooli oppaja Käre Ene (41) ütel´, et olõ-i varramba juttõ kirotanu. «A ma olõ mitu aastat jutuvõistlusõlõ latsi juttõ saatnu, no ütli 7. klassi latsõ, et mille ma esi ei kirota, mille kõikaig tõisi sunni,» muheli Ene.

    Tä selet´, et kooli pääl oll´ joba inne Uma Lehe vällätulõkit kõva summin, et uma oppaja om üts kolmõst jutuvõistlusõ võitjast. «Direktri võtsõ nöpsist kinni ja kitt´,» ütel´ Ene.

    Käre Ene ja tõnõ oppaja Luiga Liia saadi Uma Lehe jutuvõistlusõlõ ka paki Parksepä kooli latsi juttõ ja mõni jutt sai preemiä kah. Ene lubasi latsi edespitegi kirotama härgütä.


    Harju Ülle jutt ja pilt


    Kõgõ parõmb autopoodijutt!
     
    Nelläpääväne lavvaga kerik

    Kõgõ inne ma pallõ andis keriguinemiisi käest, selle et taa jutt ei olõ sukugi köüdet kerikun käümise, a hoobis leeväautu man käümisega.

    Mu latsõpõlv jääs kuldsidõ säitsmekümnendide sisse. Tuul aol käve mi külän leeväautu üts kõrd nädälin – nelläpäävä.

    Hummukuspoolõ tetti kõik tarvilidsõ tüü ruttu är. Juba kellä katõtõistkümne aigu naati hinnäst valmis säädmä.

    Lats mõsti ilusalõ puhtas ja panti parõmba rõiva sälgä. Vanõmba inemise kaiva jo üle, määne om egä kodo niiüldä latsitarõ. Latsõl tull’ olla häste viisakas. Kõigi küsümiisi pääle tull’ vastust anda. Mullõ oll’ esä kotun selges opanu, et 5 kõrda 5 om 25 ja 1 kõrd 1 om niipall’o, ku herrä tahtva. Tuu es olõ muiduki viisakas vastus, a mu krutskit täüs esä tahtsõ küsüjide suid kuumbalõ panda. No ja nall’a sai kah.

    Leeväautu jõudsõ mi manu umbõs kellä katõ aigu. Rahvas oll’ kuun joba tunn vai puul varrampa. Kiä tull’ innembä, tuu oll’ saban kah innembä. Kooni poodi tulõkuni sai jo egäsugust juttu aia.

    Kipõmba naistõrahva koiva sukkõ vai puhastiva marju. Mi man oll’ tuu nigu aamõn kerikun, et nigu leeväautu sai hinnäst paika säetüs, nõstsõva mehe maaha kasti olt ja naksiva jooginälgä kistutama. Tuus aos, ku naasõ olliva uma kauba är ostnu, oll’ miihil kah kast tühi ja õllõraha kokku kor’atu.

    Seo as’a kottalõ ütel’gi mu esä, et taa om nigu lavvaga kerik, kon piät kullõma kellegi tarka jutlust ja perän saat keelekastõt pääle.

    Mi külän elli tuudaigu säändsit inemiisi, kiä es olõ sukugi suu pääle sadanu. Ütskõrd müüdi poodin assortiikarpõ. Salmõ ostsõ kah üte. Järgmädsel kõrral kitse, et külh olli hää. Nigu poodi man oll’ timä kõrd, nii õkva hõigas’ kõva helüga, et andku tälle seokõrd kah üts hasartkarp. Müüjäl läts’ inne jupp aigu, ku arvu sai, et assortiikarpi tahetas.

    Ütel kõrral olli kanamuna väega tsill’ukõsõ. Tuu pääle küsse Salmõ, kas kanamunasiimnit ei olõ müvvä, saa vai suurõmbit munnõ esi kasvata.

    Nigu ma joba ütli, inne naksiva naasõ ostma, sellé et noil oll’ väega kipõ. Periselt ostsõ nä mitu tiiru. Õks läts’ midägi meelest är.

    Miihil oll’ aigu olt maitsa ja tüüjuttõ aia. Nii juhtu mu esäga ütskõrd, et ku tä ostma nakas’, oll’ vorsti väega veidü alalõ jäänü. Nii tä sõs ütel’gi müüjäpreilile, et vast saa tä jupi lipsõs lõigada. Kaupmehepreili lõigas’ki.

    Koton esä kitse: näet, vahtsõl aol saat poodist joba lipsõslõigatut vorsti.

    Toda es usu häste joht kiäki.

    Mullõ omma leeväautu man käümisest hää mälestüse jäänü. Sai hausiajamist kullõlda ja perän kotun pehmet saia limmunaadiga süvvä.


    Käre Ene,Sadramõtsa, Rõugõ kihlkund



     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin