| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Sitaräbäk | | | Sitsi (Kikka) Lehte
1946. aasta suvõl olli ma ütsäaastanõ. Ku küläh tõuvili ja kardoka olli maah, oll’ viil varra hainalõ minnä, no naati sõs kesä pääle sitta vidämä, et rüämaa kõrda tetä.
Mu sõsar Leida – katõssa aastat must vanõmb – kutsuti ka Sibulilõ sitalaotajas, tuuperäst et pullipäiv oll’ vaia är massa. Nii taa elo oll’ – lehmä paaritamisõ iist tull’ päivilises olla.
Leida läts’, a tull’ ruttu kodo tagasi küsümä, kas ma kah saasi tulla, selle et üte hobõsõ pääle um vuusnikku vaia. Ma es julgu üteldägi, et ma hobõst väega pelgä, mugu lätsi.
Kästi sõs kõtt täüs süvvä, anti uhja peio ja vitsakõnõ kah. Vana must koolitarõ hopõn Junts sai mu hobõsõs. Kiteti, et väega mõistlik hopõn, olõ õi kipõ, vana elläi ja kuri kah olõ õi.
Vuusnigu olli Tammõ Lainõ – aasta must vanõmb, timä veli Valtõr – 14aastanõ, Raadi Olõv – 13aastanõ, Pinosuu kar’us Leeni – 15aastanõ.
Lainõl oll’ ka vana hopõn, kiä sukugi Lainõt es kullõ, mugu tahtsõ tii veereh haina süvvä. Mul oll’ Lainõst peris hallõ.
Leeni hopõn kullõl’ Leenit häste, a poiskõisil olli noorõ hobõsõ, nimä kihoti nurmõst lauda mano vankri pääl saistõh.
Nii kellä üte aigu oll’ lõunasüük ja ma olli tuus aos väega väsünü. Lainõ ja Leeni lätsi maas’kit otsma, ma es jõvva.
Päält lõunat läts’ tüü edesi, hobõsõ pidi kats tunni süvvä ja puhada saama. Kellä säitsme aigu olli lauda tüh’ä, sitt ka laotõt. Vahepääl kutsõ Valtõr Lainõt tarõ mano, et imäl um köögih api vaia, ja Lainõ inämb tagasi es tulõki.
Sääne vikur oll’, et tuu, kiä viimädse sitakuurma viimisest kodo tulõ, um sitaräbäk ja tedä piät kõrralikult likõs valama, muido põud tege rüäle kahh’o.
Ku ma sõs Juntsiga nurmõ päält ussaida joudsõ, sai õkva kats pangi vett värehti posti takast kaala. Kül ma hiitü! Inämb es saa hingädä. Kõik, kiä tuud näi, väega naardsõ. A ma olli kangõ, es nakka ikma tuuperäst, et tõisi näteh häbü sisse jäi.
Truubi Tiit tõi mullõ lukõ Prantsu raamadu ja küsse, kas ma ei tiiä, kos tuu Sibula talo oll’.
Ma tiiä ja tiidse tuud häste, sääl lähküh Sammõlsuu man mu kodo jo oll’.
| | | | Suur tülü nal’a peräst | | | Heljase Volli oll’ kolhoosih põllubrikatiir. Miis nigu miis iks – võtsõ viina kah! A täl oll’ sääne kommõ man, et tuul pääväl, ku tä oll’ viina võtnu ja õdagu hobõsõga kodu läts’, pidi naanõ hobõsõ vankri iist är võtma ja nurmõ pääle ketti pandma. Kehvä tervüsega naanõ es taha kõgõ tuud tetä. Toda tiidsevä ka naabrinaasõ.
Ütskõrd suvõl, ku oll’ kolhoosi hainatüü lõpõtamisõ päiv, võeti viina kah. Brigaadi naasõ panni vankrilõ brikatiiri söögikoti ala, koh oll’ poodist ostõtu söögikraam, üte tühä Vana Talina pudõli ja üte naasõ roosa aluspüksi.
Volli sõitsõ hobõsõga kodu ja läts’ är küüki. Luisõ võtsõ hobõsõ vankri iist ja vei nurmõ pääle, sis võtsõ leeväkoti ja… nägi ka tühjä likööripudõlit ja naasõ aluspüksõ. Oh sa taivas, mis sis pääle nakas’! Volli pruuvsõ külh seletä, et tä ei tiiä noist as’ust midägi, a Luisõ es võta tuud kuulda. «Ku tennü olt, piät ka vastust kandma,» ütel’ tä mehele.
Tülü läts’ lõpus nii suurõs, et Luisõ nakas’ asju kokku pandma, et mehe mant är minnä.
Asi lõppi tuuga, et kats naist võti hinnäst kokku ja lätsi asja Luisõlõ seletämä. Ku nä olli uma jutu är kõnõlnu, ütel’ Luisõ: «Üts teist es julgu ütsindä mu manu tulla. Ütelge ausalõ, kumb teist mu mehe kõtualunõ oll’?»
Pikapääle iks nätti Luisõt ja Vollit jäl rõõmsalõ üten olõvat. Kae, ku kur’as või tõnõkõrd nali minnä! Sis läts’ tuu naanõ, kes tuu viguri vällä oll’ mõtõlnu, ütsindä ja pallõl’ Luisõ käest andis – tä es olõ kumbki noist katõst naasõst. A tuust pääle es lasõ Volli inämb kunagi naasõl hobõst vankri iist är võtta. Tä tegi tuu tüü esi är.
Tammõ Mart
| | Üte saapaga talvitsõn Talinan | | | Seo nali juhtu 1980. aastil, ku mul pääliina asja oll’. Ega Võrumaalt sääl tihtsäle es käü, liina es tunnõ, bussipiätüisi ammuki mitte. Bussiaknõst õks vahtsõ ja lugõsi silte.
Üten piätüsen otsusti: «Tan!» A pall’o kavva vast mõtli – üte jalaga jõudsõ külh bussist vällä, sõs tõmmas’ juht ussõ kinni ja tõnõ jalg jäi bussi...
Õnnõs oll’ mu saabas parajalõ suur ja lagja – tull’ jalast är ja jäi bussi ussõ vaihõlõ, siir välän nigu sepälõõts.
Buss sõitsõ edesi ja ma lasi läbi lumõ takan – õks puultõist-puultõist, sukk-saabas, sukk-saabas. Mõtli, et kaubamaja ei olõ kül kavvõn, a kuis ma üte saapaga sääl käü ja rahha kah nii pall’o es olõ, et vahtsõ osta.
Õnnõs jõudsõ buss fooriga risttii manu, jäi saisma ja tegi kõrras ussõ valla. Saabas sattõ «lätsti» keset uulitsat. Lõpp hää, kõik hää!
Kolodinskaja Külli
| | Tossu Tilda pajatusõ: | | | Võrriga pall’o kipõstõ sõitman
Ildaaigu saiva kõik tiidä, kuis Ida-Virumaal «luvvavarrõga» sõidukibõhust mõõdõti ja trahvõ tetti. Kibõhusõ mõõtmisõga tetti egäsugust janti ka nõuka-aol. Tuukõrd oll’ egän ammõtkunnan avvo seen sotsialistlik võistlus: kes rohkõmb punktõ kor’as’, oll’ võidumiis.
Preemiä olli peris kõrraligu. Üts väega kimmäs võimalus punktõ saia oll’ liiklusõn noidõ juhtõ pitsitämine, kes ülearvo kipõlt sõidi.
Üts Võro miis tull’ võrriga Kirepi mäest liina poolõ. Hää huug oll’ seen. Miis tiidse, et liiklusmärk, mis käsk vungi maaha võtta, om kavvõmbal iinpuul.
A nigu tä oll’ mäe ala jõudnu, karas’ miilits uma triibulidsõ nuiaga vehken perve veerest suurõtii pääle. Liiklusmärk oll’ kah jupp maad ettepoolõ, õkva mäe ala säet. Miilits kirot’ mehe nime üles ja kässe tõõnõ päiv inspektsiooni tulla.
Inspektsioonin küsüti mehe käest, millega tä sõitsõ, et nii virot’. Miis ütel’, et võrriga.
Inspektride päälik oll’ mõistlik miis ja sai as’ast arvo. Tä käsk’ mehel ilosalõ kodo minnä ja tõõnõkõrd tassõmbalõ sõita. Trahvi es nakka tegemä. Kas nutik miilidsämiis uma sotsialistligu võistlusõ punkti täüs sai, kae tuud ei tiiäki.
| | Hüvä nõu | | | Uhhaa
400-500 g kalafileed
kooni 1 liitri vett
2 sibulat
suula
pipõrd
loorberilehte
1-2 keedetüt munna
Panõ kala viiga kiimä. Pääle vatu võtmist läävä manu lõigut sipul ja suul. Kiä taht, või põrknast kah panda. Loorberileht ja pipõr pandas viis minotit inne supi valmissaamist, sis ei lää liim mõrus.
Inne ku supi lavva pääle annat, panõ taldregupõhja lõigutut munna. Supi pääle võit panda sortsu hapundkuurt, tilli vai muud rohilist.
Kruusamäe Maimu
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
