Nummõr' 270
Märdikuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sandi-aig
  • Uudissõ
     
  • Kirotamisõ võistlus latsilõ ja nuurilõ
  •  
  • «Mehe mõtsast» ja «naasõ nurmõst» Umalõ Pidolõ!
  •  
  • Savvusannapäiv Ruusal
  •  
  • Ettelugõmisõpäiv läts’ lustiga
  •  
  • Saa oppi küläkandlõmängu
  •  
  • Uma Lehe suur jutuvõistlus!
  • Elo
     
  • Perretohtri – maa suul
  • Märgotus
     
  • Inne mõtlõ, sis ütlä!
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Piimäpukk
    Kiri
      
     
    Ruitlasõ Olavi,rahva sisemäne helü 
      
    Plats puhtas!
     
    Ma ku vaba hindaja kae õks inemiisi, nigu nä paistusõ.

    Ma olõ vana luudushuvilinõ ja saa keskkunnast parõmbalõ arvo ku määnegi liinainemine.

    Võtami näütüses keskkunna ja keskkunnaministri Pentusõ Keiti. Illos naanõ, no om tä kül Rosimannusõs saanu, a õks om illos.

    Poliitikit, kiä mi ello juhtma nakkasõ, tulõssi valli nigu vissravva-tähti. Võtami kõik kokko, panõmi näile vissravva ala ja lasõmi ijä pääle. Sõs inemise koton saatva telehvooniga sõnomit: kallis poliitik, ku sa paistut nigu lehm nilbõ ijä pääl, sõs ei olõ midägi tetä. Ijä om nilbõ ja ku sa ku inemine kah nilbõ olt ja kõgõ rahva iin persilde käüt, sõs tulõ sinno ütiskundligu elo juhtmisõst kõrvalõ saata.

    Et kimmähe õigõ inemise pukki saasi, tulõs poliitikit hinnada nii ütsikkava ku paarin tandsmisõ perrä. Savisaar tege uma tsiiro är, saa punkti kirja. Sõs tulõ tõnõ tsõõr üten Batrakovaga tetä ja sõs punkti kokko arvada. Rosimannuisi ga niisama. Laari Mart om parhilla sporditunnist prii, pall’o jõudu ja hääd tervüse tagasitulõmist tälle. A Kallassõ Kaja ja Veskimäe Taavi piässi uma tsiiro õks är tegemä.

    Nuu visselejä, kiä tahtva astmõlist tulumassu, piässi saama ka astmõlidsõ tritsupaani.

    Sääl saava inemise arvo, kuis noid astmit piten ukõrdaminõ käü. Kaesi, kuis Mikseri Sven ja mõni suuvolinik, ütskõik mis suust, tävveste ütskõik, sääl toimõ tulõva.

    Luu mõtõ om muial. Ku Trubetsky Tõnu Keskeräkunda läts’, kääni inneskidse sõbra tälle sälä ja miist naati mõnitama ni ähvärdämä. Parhilla käü sama asi Reformi poolõhoitjidõga.

    Aolehin ja sotsiaalmeediän valitsõs viha ja ärpandminõ. Kokko om seo asi üts jälle kultuuritus. Inemise poliitilidsõ vai muu sisemädse ilmanägemise perrä maahatampminõ näütäs tampja ullust.

    Tähendäs, olõ sa kiä olt, sots, tsentraal vai hääpoolinõ, hoia pää pistü, olõ inemine ja vali uma süämetunnistusõ perrä ja tõsõ ärku tulku sullõ su uskmiisi iist külge. Ei tohe, ei olõ vaia ja ei olõ inemise muudu tetä niimuudu, nigu mu sõbralõ Trubetskylõ tetti.

    Kah’os ei olõ mi poliitigu inemisele määnestki muudu iinkujos. Kala mädänes pääst.

    Ma ei näe, et hääpoolidsõ ja kurapoolidsõ ja keskmädse ilmangi millengi kokko lepnü. Seo ei muutu, vali kedä tahat.

    Kõik vurts lätt ütstõsõ vihkamisõ pääle ja mul ei olõ muud tiid ku unista, et määnegi vahtsõnõ asi kõik taa vana sita luvvaga minemä pühk.

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin