Nummõr' 270
Märdikuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Sandi-aig
  • Uudissõ
     
  • Kirotamisõ võistlus latsilõ ja nuurilõ
  •  
  • «Mehe mõtsast» ja «naasõ nurmõst» Umalõ Pidolõ!
  •  
  • Savvusannapäiv Ruusal
  •  
  • Ettelugõmisõpäiv läts’ lustiga
  •  
  • Saa oppi küläkandlõmängu
  •  
  • Uma Lehe suur jutuvõistlus!
  • Elo
     
  • Perretohtri – maa suul
  • Märgotus
     
  • Inne mõtlõ, sis ütlä!
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Piimäpukk
    Kiri
     
    Piimäpukkõ lõpp
     
    Ku kaotõdi är piimä vastavõtmisõ punkti, tetti noidõ asõmalõ piimätsõõri. Auto kor’as’ piimäkarra tii veerest kokko ja vei kombinaati.

    Et asja parõmbalõ kõrralda, mõtliva külämehe vällä hää süstemi, mis piimätsõõri tüü kerembäs tekk’. Külä keskele tiiharo otsa panti pistü piimäpukk. Sinnä oll’ kõigil lähkü piimä tuvva ja kerembä vaivaga kard auto pääle panda.

    Inemise võtsõva piimäpuki kipõlt umas. Seo oll’ sääne hummogunõ kokkosaamisõ kotus. Autot uutõn sai kõik küläuudisõ är kõnõldus ja kullõldus – oll’ nigu elläv infopunkt. Üts ao märk.

    Kah’os lätsi ao tõõsõs. Riigile es olõ väikeisi tuutjidõ piimä vaia ja piimätsõõr panti kinni. Nii es olõki piimä inämb kohegi panda.

    Üts miis ütel’ puulnal’aga, et no mine, nüssä lehm är ja vala piim lauda taadõ maaha.

    Oll’ vallus lüük mi maarahvalõ. Nii olõ-i külän inämb üttegi lehmä. Kardokalõ ja kurgipindrele ei olõ kostki sitta saia – panõ mineraali. Om iks vahe, taa olõ-i inämb mahhe. Pia ei näe mi latsõlatsõ ei hobõst, ei lehmä muial ku muusõumin vahakujon.

    Nuu piimapukikõsõ saisõva tii veeren viil aastit ku kurva mälestüse. Naksiva jo är lago nõma, inne ku är koristõdi. Siski om viil mõnõ tiiviirse talo värteposti kõrval pukk pistü ja lillipottki pääle nõstõtu. Om silmäl rõõmsa kaia, a kriipsas hinge kah.

    Osolast edesi Sulbin oll’ kah keset küllä suur piimäpukk. Õdagu hämärüsen miildü sääl istu nuuril paarikõisil. Kes tiid, millest sääl kõnõldi-kudrutõdi.

    Sulbin oll’ üts nal’asoonõga naistõrahvas. Tuu ütel’, et ku tä inne oll’ piimäpukk, sis nüüt või tä olla nikupukk, vai sis peenembän keelen – seksipukk. No olõ-i tuudki pukki inämb.

    Leoki Hilja


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin