Nummõr' 269
Rehekuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pildikeisi Lindora laada päält
  • Uudissõ
     
  • Võro keele nädälil otsitas häid ütlemiisi
  •  
  • Võrokõsõ Manõja saarõ pääl
  •  
  • Uma Lehe suur jutuvõistlus!
  • Elo
     
  • Tõsõ ilma nägejä
  • Märgotus
     
  • 75 000 võro keele mõistjat
  •  
  • Kardoka-logistika
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Piimäpukk
    Kirä
      
     
    Vahtsõliina kandi Loosi kooli tütrigu 1971. aastagal kooliaian ubinit korjaman 
      
    Süküs om saagi salvõpandmisõ aig
     
    Nii om olnu, om põra ja om tulõvikun kah. Täämbädse pildi ommaki sügüsedse aiakraami korjamisõst vanal Võromaal.

    Edimädse pildi pääl om nätä kardokidõ kuhjapandminõ Antsla kandin Linda kolhoosi nurmõ pääl 40 aastakka tagasi.

    Seo Ivaski Alberti pildi pääl om nätä illos kardokidõ kuhi ja takanpuul kuulsa põllumehe abimiis traktor – rahva seen tunnõt nimega Sakslanõ.
     
        
     
     
    Perädüsuur kardokakuhi Antsla kandin Linda kolhoosi nurmõ pääl 1972. aastagal Mahlategemise kursusõ opilasõ Adistõn 1939. aastal 
        
    Õkva saa kardokaunikulõ põhukõrd pääle, sis mullakõrd (ka tuu tüü jaos oll’ uma riistapuu olõman).

    Vahepääl panti kuh’alõ puust korsna pääle, et õhk kardokidõ mano saanu, sis viil maad pääle ja kardoka võisõgi talvõ uutma jättä.

    Esieränis hää oll’, ku tull’ ka kinä lumõkõrd pääle. Sis oll’ kimmäs, et talvõl om hää kardokas võtta.

    Tõõnõ pilt olõs täämbädsel pääväl keelet olnu: last ei tohe jo iholidsõ tüüga vaivada. A neo kats ilosat tütärlast Loosi 8klassilidsõst koolist (pioneeri päälegi) korjasõ mõnuga kooliaiast ubinit, minkast sis ildamba kokk sai koolin lõunasüüki tetä. Pilt om tett 1971. aasta sügüse.

    Kolmanda pildi pääl omma mahlategemise kursusõ opilasõ Adistõn 1939. aasta sügüse.

    Võromaa maanuuri ütisüs kõrrald’ sügüside aiakraami sissetegemise, pruukmisõ ja ümbretüütämise kursuisi.

    Oppaja ja vanõmba pernaasõ näütsi sääl sis ummi nippe ja opsi tulõvaidsilõ pernaisilõ pernaasõtarkuisi. Ega sis as’anda kutsuta-s rahva seen noid kursuisi «pruutõ kursusõs».

    Olõ kokko trehvänü inemiisiga, kes tan saaduid tarkuisi omma läbi ao tarvitanu ja umilõ latsilõ kah edesi andnu.

    Arvada oll’ ka 1939. aastal ubinit hulga ja olõ-i sis imehtä midägi, et mahlategemise kursusõ olli avvo seen. Eks seod näütäs ka Ivaski Alberti tett pilt.


    Ruusmaa Arthur,Võromaa muusõumi päävarahoitja





     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin