Nummõr' 268
Rehekuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma söögi nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust
  •  
  • Võromaa ots umma meelüst
  •  
  • Uma Pido kuts lauljit kirja pandma
  •  
  • «Kurõsaak» oll’ Võromaal keskmäne
  •  
  • Rahvamuusigakursusõ Põlvan
  • Elo
     
  • Vanna ehitüskunsti opma
  • Märgotus
     
  • Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Piimäpukk
    Kirä
      
     
      
    Võro samariitlasõ
     
    Eesti Punadsõ Risti seldsi mano käve Eesti vabariigi edimädsel aol samariitlaisi kogondus (samariitlanõ – esmaabi andmisõs vällä opat inemine). Samariitlasõ aviti tõisi inemiisi esmaabi andmisõ ja oppamisõ man.

    Et samariitlasõs saia, tull’ kursuisil kävvü ja eksämi tetä.

    Võromaa muusõumin om Eesti Punadsõ Risti Võro maakunna komitee eksämipiledi samariitlaisi kursusõ lõpõtanuilõ. Trüküdü 1934. aastal Pohlaku Valteri trükükuan. 30 piletit, egänüten oll’ katõssa ülesannõt. Piletide umanik om 11. piletile juti ala tõmmanu. Tuu piledi ülesandõ olli:

    Esmaabi – elosuuni pitsitüskotusõ ja hõngu vallalõpästmine. Transport – kandjidõ vaihtus transpordi aol. Väsünüide ja haigidõ iist hoolitsõminõ tuul aol, ku väeosa liigus.Gaasikaidsõ – tsuhkmisgaasi ja edimäne abi. Tervüse hoitminõ – kortin ja kütmine. Iholämmä mõõtminõ ja pulsi lugõminõ. Mis om riikevaihõlidnõ Punadsõ Risti komitee? Praktilinõ tüü – liikmõmähüs.
     
     
      
    Kursusõ lõpõtamisõl sai samariitlasõ pildiga tunnistusõ (kae pilti), eräle vormirõiva, käepaila ja hää tüü iist ka avvomärke.

    Võron kõrrald’ samariitlaisi kursuisi Võro haigõmaja ämmäimänd Reismanni Marie.

    Samariitlasõ tei üten Kaitsõliidu oppuisil, sõaväeliidsi nööverdüisi, pidoettevõtmiisi ja rahvakogonõmiisi aol.

    Zopa Gustavi pildi pääl om tõnõ Võro Punadsõ Risti samariitlaisi kursus 23.10. – 2.11. 1934. aastal ja pildi päält om teedä edimädsen rian häält puult tõõnõ, kursuisi juhendaja Reismanni Marie (valgõn), kolmandan rian häält puult neläs Kallusõ Selma ja nelländän rian kesken Edasi Roland.

    Muusõumin om viil olõman Niilusõ Jaani pilt samariitlaisi kursusõst Rõugõn 1934. aasta märdikuun.

    Samariitlaisi kogonduisi tüü lõpõtõdi 1940. aastal Vinne võimu tulõkiga.


    Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin