|
|
| | | | | Saamis olõminõ olõ-i õnnõ vere küsümüs |
| | | | | | Vahtsõaastakuu viimätsel nädälil peeti Lapimaal Inarin saamõ filmifestivaali Skįbmagovat ’05, kon astsõ uma filmiga üles ka vabakutsõlinõ raadioaokiränik Westi Suvi (23). Timä eläs Inarin, om külh saami-soomõ perrest peri, a pidä hinnäst sõski puhtas saamlasõs.
Suvi opp Saami täüskasunuidõ koolituskeskusõn filmi- ja telesaatidõ tegemist ni festivalil näüdäs'ki tä lühükest filmi «A kõgõ suurõmb noist om armastus», miä kõnõl' Suvi suumlasõst | | Põh'asaam' Westi Suvi pidä väega umast keelest ja kultuurist. | | imä ja saami verd eksämmä suurõst sõprusõst.
«Taa vilm' es olõ määnegi juuri ots'minõ,» |
kõnõl' Suvi. «Ma olõ iks saamlanõ, miä tuust, et imä om suumlanõ.»
A ku Soomõ aokiränigu tundva huvvi noorõ ja väega ilosa põh'asaami tütärlatsõ vasta, kiä tege Norra riigiraadion NRK saamikeelitsit saatit, sis kõnõlõsõ nä nigu üts' miis' juuri ots'misõst. «Näütüses ka pääle mu lühkükese filmi kaemist kõnõli soomõ aokiränigu juuri ots'misõst ni saami aokiränigu lihtsäle katõ naasõ sõprusõst, miä sääl filmin jo tegelikult ka oll',» ütel' Suvi.
Saman märk' Suvi, et kõik' om siski elopaigan kinni. Ku tä ei olõssi üles kasunu mitte Inarin, a imä sünnükotussõn Kesk-Soomõn, sis olõs timäst kasunu kimmähe suumlanõ. «Olõssi mäng'nü viiulit ja tundnu hinnäst ka muido nigu üts' kõrralik suumalnõ,» naard' Suvi.
Suvi meelest olõ-i tähtsä, kas ja kupall'o saami verd sul seen om. «Ku ma mõtlõ ja elä nigu saamlanõ, sis ma olõgi saamlanõ. Olõ-i tähtsä, pall'o saami verd mul seen juusk,» oll' Suvi kimmäs. «Mul eläs siin Lapimaal pall'o suumlaisist sõpru, kiä op'va tan saami kiilt ja tegevä hindile saami rõivit. Mu meelest omma nimä sääntsesama saami nigu ma.»
Kukki saamlaisil om üldidselt kimmäs hindäpidämine, om põrõhõlla siski suurõs probleemis saami nuuri ärminek' umalt maalt. Hädä om tuun, et Lapimaalt allapoolõ minnen om edimäne korgõ kuul' viil Rovaniemil (Inarist üle 300 kilomiitre) ja tuuperäst läävä pall'o noorõ kavvõdahe op'ma ja ei pruugiki inämb tagasi tulla. Tuuperäst om Suvi meelest väega vaia Lapimaalõ tetä mõni ammõdikuul'.
A egas Lapimaalt ärminek' viil nuurist saamlaisist suumlaisi ei tii. Suvi kõnõl', et ku tä oll' Tamperel op'man, sis oll' tä väega suur' saami aktivist' – kõnõl' sääl kõigilõ näütüses saamõ aoluust ja õiguisist. | | | | |
Saami omma Euruupa kõgõ põh'apoolitsõmb põlisrahvas. Nä eläse Põh'ala põh'aosan, miä küünüs puul'tsõõrikujolidsõlt Dalarnast Roodsin müüdä Ijämere randa üle Norra ja Soomõ nika ku Koola puul'saarõ keskosani Vinnemaal.
Elämise maa nelä riigi ala pääl om umbõs 2000 km pikk' ja suurust om taal ligi 400 000 km². Parhilla eläs nelä riigi pääle üttekokko 60 000–100 000 saamlast, a saami kiili kõnõlas näist umbõs 35 000. Saamõ põhimurrõs om tuu, et nä eläse nelän riigin. Tuuperäst olõ-i olnu võimalik ütte hoita ega luvva ütist haldusütsüst.
Suur' elämise ala om tennü tuud, et saamlaisil om kokko kümme kiilt. Õdagusaami rühmä ala käävä lõuna-, uumaja-, piidime-, luulaja- ja põh'asaami keele.
Hummogurühmä käävä inari-, kolta-, akkala-, kildini- ja turjasaami keele. Ja ega näütüses eri saami kiili kõnõlõja üts'tõsõst arvo ei saa.
Kukki minevädse aastasaa 1960.–1980. aastil tegeli ruutslasõ, norraka, suumlasõ ja vindläse väega kõvva saamõlõ niiüldä «kultuuri» oppamisõga ja saami häbendeli saami olla, või parhilla kõnõlda jäl saamlaisi esitiidvüse nõsõmisõst. | | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Lindi kõrval olen ma...kuidas seda kõige paremini ütelda...poiskõnõ!
Võromaa suusamehe Saarepuu Anti puhtsüämlik ülestunnistus (ETV)
| |
| | |
|
|
