| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
Purgisöögipääväl (14.10.) Urvastõ seldsimajan oll’ välän üle 30 purgi soolatsit ja magõhit sahvtõ.
Urvastõ naisi tuudust kraamist hinnati rohkõmb kabatšokki sibulaga, marineeritüt suvõkürvitsät, kukõrpuu sahvti, kürvidsä-tsitronimarmõlaati, nõglapaiusahvti põrknaga ja põrkna-palukasahvti.
Maitsa sai viil paradiisiubina sahvti, šokolaadisahvti ja terävät viinamar’a-ploomihämmätüst.
Seonuka juuriga Põhjaka restoraani kokk Kannimäe Joel tõi üten marineeridü ua, suvõkürvidsä lipsu ja kooridu tomadi, millest sai Urvastõn valmis kipõ ketšup. Põnõva olli Põhjaka hoidussõ röstitüst paprikast ja suvõkürvitsäst.
Kraam, midä mõisarestoraanin vaia lätt, kasus kas mõisaaian vai ostõtas õkva talumiihi käest.
Suvi läbi tegevä koka hoidussit, selle et sükävkülm näile ei miildü.
Kaska Urve tõi maitsa üle kümne sordi viinamarju ja opas’ huviliidsi viinapuid õigõhe lõikama.
Tennämi Urvastõ küläköögi edendämise tugõmisõ iist regionaalministri valitsõmisalla ja Kodaniguütiskunna Tsihtkapitaali.
Hallik-Konnula Airi
|
| Vastalausõ 2.10. Uman Lehen olnulõ artiklilõ «Luudusligu pühäpaiga omma ohon». | | | | Riigimõtsan ei raota ristipuid | | | RMK maatükü «Kiidjärve metskond 89» pääl, millest minevädsen Uman Lehen jutt oll’, raoti mõtsa augustikuun. Mi langi päält tull’ külh vällä ristipuid, midä külh kah’os olõ-s kohegi andmõbaasi kirja pantu.
Kuulsõ, et kiäki (arvada sis hr Kaasik) oll’ käünü inne ragomist tüümiihiga kõnõlõman. A tuud jutuajamist saa-i võtta ku «harvesteri hambist pästmist», selle et mändse puu kasuma jääse, otsustas mõtsnik, mitte tüümehe.
Mõtsnik tähist’ ristipuu är verevä värviga – nii tähistäs RMK puid, mis jäetäs kasuma.
Tähistämise põhjus oll’ tuu, et RMKl om seoilmaaigu tava, et ristipuu jäetäs kasuma, mitte hr Kaasiku tegotsõminõ.
Sepä Andres, RMK Põlvamaa mõtskunna mõtsaülemb
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
