Nummõr' 268
Rehekuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma söögi nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust
  •  
  • Võromaa ots umma meelüst
  •  
  • Uma Pido kuts lauljit kirja pandma
  •  
  • «Kurõsaak» oll’ Võromaal keskmäne
  •  
  • Rahvamuusigakursusõ Põlvan
  • Elo
     
  • Vanna ehitüskunsti opma
  • Märgotus
     
  • Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Piimäpukk
    Kirä
    Purgisöögipäiv Urvastõn
     
    Purgisöögipääväl (14.10.) Urvastõ seldsimajan oll’ välän üle 30 purgi soolatsit ja magõhit sahvtõ.

    Urvastõ naisi tuudust kraamist hinnati rohkõmb kabatšokki sibulaga, marineeritüt suvõkürvitsät, kukõrpuu sahvti, kürvidsä-tsitronimarmõlaati, nõglapaiusahvti põrknaga ja põrkna-palukasahvti.

    Maitsa sai viil paradiisiubina sahvti, šokolaadisahvti ja terävät viinamar’a-ploomihämmätüst.

    Seonuka juuriga Põhjaka restoraani kokk Kannimäe Joel tõi üten marineeridü ua, suvõkürvidsä lipsu ja kooridu tomadi, millest sai Urvastõn valmis kipõ ketšup. Põnõva olli Põhjaka hoidussõ röstitüst paprikast ja suvõkürvitsäst.

    Kraam, midä mõisarestoraanin vaia lätt, kasus kas mõisaaian vai ostõtas õkva talumiihi käest.

    Suvi läbi tegevä koka hoidussit, selle et sükävkülm näile ei miildü.

    Kaska Urve tõi maitsa üle kümne sordi viinamarju ja opas’ huviliidsi viinapuid õigõhe lõikama.

    Tennämi Urvastõ küläköögi edendämise tugõmisõ iist regionaalministri valitsõmisalla ja Kodaniguütiskunna Tsihtkapitaali.


    Hallik-Konnula Airi




    Vastalausõ 2.10. Uman Lehen olnulõ artiklilõ «Luudusligu pühäpaiga omma ohon».
     
    Riigimõtsan ei raota ristipuid
     
    RMK maatükü «Kiidjärve metskond 89» pääl, millest minevädsen Uman Lehen jutt oll’, raoti mõtsa augustikuun. Mi langi päält tull’ külh vällä ristipuid, midä külh kah’os olõ-s kohegi andmõbaasi kirja pantu.

    Kuulsõ, et kiäki (arvada sis hr Kaasik) oll’ käünü inne ragomist tüümiihiga kõnõlõman. A tuud jutuajamist saa-i võtta ku «harvesteri hambist pästmist», selle et mändse puu kasuma jääse, otsustas mõtsnik, mitte tüümehe.

    Mõtsnik tähist’ ristipuu är verevä värviga – nii tähistäs RMK puid, mis jäetäs kasuma.

    Tähistämise põhjus oll’ tuu, et RMKl om seoilmaaigu tava, et ristipuu jäetäs kasuma, mitte hr Kaasiku tegotsõminõ.


    Sepä Andres, RMK Põlvamaa mõtskunna mõtsaülemb


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin