Nummõr' 267
Rehekuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põlva kihlkunna pühapaiga saava kaitsõ ala
  • Uudissõ
     
  • Võro lipu konkurss oll’ väega väkev
  •  
  • Tulõ uma söögi tsõõriklaud
  •  
  • Kolm vahtsõt umma raamatut
  • Elo
     
  • Pildikeisi Sulbi mihklilaada päält 29. süküskuu pääväl
  •  
  • Süvähavva rahvas kaes huviga tele-Süvahavvat
  • Märgotus
     
  • Rahvakirä rahvalõ tagasi!
  •  
  • Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Innembi
    Piimäpukk
      
     
    Kõivupuu Marju, rahvaperimüse uurja 
      
    Rahvakirä rahvalõ tagasi!
     
    Illus om kaia, ku koolilatsõl om pään uma kihlkunna värven müts vai kaalan pruntsitriibu-sall
     
    Eesti ja tuu seen võru rahvas om olnu küländ hää rahvaperimüse korjaja. Meil omma Õuruupa üte suurõmba rahvaluulõ- ja vanavarakogu. Noist suur jagu om huviliidsi jaos Internetti pantu: kirjapantut perimüst ja arhiivimatõrjaalõ digiteeritäs ja antas niimuudu ka rahvalõ tagasi.

    A mullõ paistus, et mi rohkõmb korjami ja hoiami umma rahvaperimüst arhiivõn, vähämb pruugimi. Tiidmiisi mi perimüsest tarvitas küländ ahtakõnõ tsõõr huviliidsi. Suurõlõ rahvalõ rahvaperimüsest väega pall’u vällä ei paistu. Paistus, et umavaihõl tetäs kuuntüüd ka vähä.

    RMK on hulga vaiva nännü: märknü maaha luudusratu, tennü hirmilusit puhkamiskotussit.

    A teedüse-tahvliid üles sääden võinu RMK külh rohkõmb vaiva näta ja küssü as’atundjidõ käest, kas seo puu vai kivi kostilõ ka paigapäälist perimust teedä om.

    Mitte panda Lõunõ-Eesti pedäjepuu manu Põh’a-Eestist perit püha lõhmussõ pildi, nigu Harglõ kihlkunna Tsirgu- ja Tellingumäe pedäjega om tetttü.

    Perimüstekstest arrusaaminõ om ka umaette tiidüs, sääl levvüs nii hääd kraami ku tõnikõrd ka petüskaupa.

    Omma siski edimädse ilusa märgi tuust, kuis võinu umma suurt rahvaperimüst, kirivit rahvakirju rahvalõ kaemisõs vällä panda.

    Mulgimaal, a no ka Mooste mõisan omma värmidü bussi uutmisõ var’oalodsõ uma kandi rahvusvärve ja kirjuga.
     
     
    Mooste bussipiätüse kiräs’ Poola kunstnik Oldaku Izabela 
      
    Tuu om sääne asi, mis taha-i väega pall’u rahha – mõnõ purgi värvi iks lövvät. Värvjit piä-i kah firmast palkama. Ku näütüses koolilatsilõ opada, kuis bussi uutmisõ putkat uma rahvarõivamustriga värvi, sis om sääl mitu hariduslist, teedüslist ja eski kasvatuslist mõtõt man.

    Ku lats om poodiussõ vai bussi uutmisõ putka är värvnü, lää-i tä tuud perän lahkma. Ku lats nakkas putkat värvmä, saa tä teedä, mändse timä kodukandi värmi omma ja opp tegemä säänest tüüd, midä tä inne ei olõ tennü. Rahvusmustrin bussiputka tege meele rõõmsambas ja tuu kant paistus esimuudu vällä.

    Rahvusmustrit saa pruuki viil mitund muudu, nii et tuud hää kaia om.

    Näütüses lask’ Taheva vald tetä poolõ Harglõ kihlkunna kaardi ja tuu om rahvarõivaprundsi triipõga ilusas tett.

    Sammamuudu saa küländ väiku raha iist tetä ilusas paigapäälidse poodi. Poodi värvmise man võinu ju kah paigapäälist värvikombinatsiooni pruuki.

    Ma märgi, mis mu jaos muutus, ku ma sõida tuu pruuni sildi «Harglõ kihlkund» (vai määnegi muu kotus) alt läbi. Mis om sääl tõisildõ? Kas om silt sildi hindä peräst vai ku ma sõida üle piiri, sis kaes mullõ midägi vasta, mis tõtõst tege tuu paiga esierälidses?

    Viil saa uma kandi kirju inämb pruuki rõividõ man. Maalatsõ käävä bussiga kuuli, talvõl om vaia nigunii lämmält rõivilõ panda. Nii võinuki maakooli latsilõ tetä kampsi vai vesti, mis omma uma kandi rahvusmustrin – tuu and uma kooli tundõ. Vai rahvarõivaprundsi triipõga mütsü. Noid võinu kuta vanõmba inemise, kiä nigunii kudava kindit vai sukkõ.

    Tuujaos ei olõ vaia väega suurt rahha ja või-olla saa tetä hoobis hää tahtmisõga, mis umakõrda köüt kokku vana ja noorõ. Lats hoit umma kampsi vai mütsü parõmbidõ, ku tä tiid, et tuu om vanaimä koetu.

    Külärahval om jälleki illus kaia, ku latsõ läävä kuuli ja näil om uma kihlkunna värven müts vai sall – õkva tiiät, et uma kooli latsõ!

     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin