| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Mõtsaveli ja julgõolõgi mehe | | |
Mul veli Hugo oll’ inne sõta Säksa leegionih aigu tiinmäh. Alas’ sõda ja noorõ tsura saadõti liini pääle.
Säkslanõ nakas’ väerinda «õgvõndama», nikagu jõuti Eestimaalõ. Pall’o nuuri miihi sai haavada ja surma. Suurõ taplusõ olli Sinimäki pääl. Sääl sattõ Hugo vindläisi kätte vangi.
Vangi viidi Kar’ala vangilaagrihe mõtsatüüle.
1947. aastaga keväjä läts’ Hugol kõrda vangilaagrist är paeda. Tä tull’ kodo Võromaalõ Vahtsõliina kanti Möldri küllä. Timä kodotulõkist tiidse õnnõ esä, imä, sõsar ja tädi-uno pere.
Kotoh es julgõ ellä. Kaibsõ mõtsa punkri ja suurõmba jao elligi mõtsah. Umatsidõ abiga sai õks är ellä.
Püürdmine tull’ 1949. aastaga talvõl, ku esä, imä, sõsar ja tädi pere Tsiberihe kiudutõdi. Hugo es lää tõisi mõtsavelli mano. Tälle es miildü näide viinajuuminõ ja muido huulmalda elämine.
Häötüspataljoni mehe käve tihtsäle mõtsu piteh haarangil, a õnnõs Hugo jälgi es lövvä. Ello seeh hoita oll’ väega rassõ ja tä märgot’ är minnä Põlvahe tsõdsõ poolõ.
Ütel talvõpääväl võtt’ tä väiko kompsukõsõ ola pääle ja nakas’ Põlva poolõ astma. Edimält käve mõtsa piteh, a ku kodoküläst kavvõmbahe jõudsõ, läts’ suurõtii pääle.
Ümbretsõõri olli lakõ nurmõ. Äkki kuuld’ hobõsõ hirnmist. Süä nakas’ pupõrdama, a paeda olõ-s kohegi. Veitü ao peräst jõudsõ hopõn saani ja püssümiihiga tälle perrä. Mehe peivä hobõsõ kinni ja tahtsõva tiidä, kohe nuurmiis lätt. Hugo nimmas’, et lätt Põlvahe tüühü. Mehe paksõva tiilidsele kiutu. Mõtsaveli saistas’ saani jalassidõ pääle ja naati edesi sõitma.
Jõuti Virvekülä lähkohe. Mehe peivä hobõsõ kinni ja ütlivä, õt edesi nä inäp ei sõida, näil ollõv küläh ammõtliidsi asjo aia.
Mõtsaveli tennäs’ püssämiihi sõidu iist ja läts’ kipõstõ edesi. Julgõolõgimehe es taipa, et priikiudu saaja oll’ takahotsit mõtsaveli.
Seimi Lea
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
