Nummõr' 265
Süküskuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mahhe-huvi nõsõs
  • Uudissõ
     
  • Aiandusõ hää tundja omma otsitu as’atundja
  •  
  • Kirändüslige jalajälgi pääl
  •  
  • Karula vana asja näütüsele!
  • Elo
     
  • Külvimassin Saksamaalt
  • Märgotus
     
  • Võrokeisile uma lipp!
  •  
  • Võrokõisi lipu konkurss
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Pulga Jaani jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
     
    Kardoka kasusõ ka põhu seen ja kapsta multši-pindren
     
    Süküs om iks tuu aig olnu, ku loetas tibusiid ja tetäs nunnukonkurssõ – võetas üles perädü suurõ kapsta ja kaali.

    A või ka nii olla, et seo kapstas vai kaal olõ-i sukugi kasunu hariligu pindre pääl, a hoobis korgõn põhupindren, kohe om sisse käkit viil mõni hämähtümä naanu puuront.

    Seo kevväi ja suvi oll’ Sännä kultuurimõisan permakultuuri oppus, mis sai teos tenü KIK-i (Keskkunnainvesteeringide Keskus) tugõmisõlõ. Projekti vidi MTÜ Nellapäiv Sõmmõrpalu vallast.

    Opiti, kuimuudu saa uma koduaia tetä säändses, et olõs arvõhe võet ka luudust: kost kotsilt puhkva tuulõ, kuimuudu liik päiv, kon omma lämmämbä ja kon külmembä kotussõ. Ku kavvõndahe planiiri kasvuhoonõt vai sõs kuhikpindrit, kon saa mitu aastakka kasvata kasvõ niimuudu, et kõik aig om pindreh elu ja luuminõ, mis andki kasvõlõ kõkkõ tarvilist.

    Koolitusõl sai kultuurimõisalõ tettü ka teedüstahvli, mis seletäse, miä seo permakultuur om ja määndse luudust hoitva lahendusõ Sännän omma. Koolitusõst tetti ka pildinäütüs, miä jääs Sännähe üles kooni ütes aastas.

    Permakultuurist loe: eesti-permakultuur.blogspot.com.

    Kärgenbergi Helina, projekti iistvidäjä MTÜst Nellapäiv
     
     
    Kuis ma üle ilma kuulsas sai
     
    Mu koolipõlv Leevi algkoolih alas’ nii põnõvalõ, et om iks meeleh, kukki lätsi seo süküs joba 8. klassi.

    Joba nätäl inne 1. klassi minekit helist’ mu edimäne oppaja Karmen imäle, et ma olõ terve kooli pääle ütsainukõnõ lats ja tuuperäst tulõ televisioon mu kuuli tulõkit filmma.

    Meil um hobõsõtalo, tuuperäst sõidimigi hobõsidõga ratsala kuuli. Kül ma hiitü kooli man är! Kaamõrit, autit ja miihi oll’ nii pall’o. Sääl oll’ Prantsusõ TV, «Maahommik», ETV, TV3 ja vast viil mõni.

    Mu käest küsüti: «Kas sul vendi-õdesid ka on?» Ma es tiiä, kuis kaamõra iih olla ja midä üldä, ütli: «Jah! Mae ja Andra ja Bosse ja Leks ja emme-issi kah.» Peräh sai muidogi arvo, et sai hüüdnimmi ültüs ni imä-esä sai ülearvo nimmatus.

    Kooliaasta joosul käve meid kaemah viilgi telekanalit ja aolehti. Tuukõrd oll’ ummamuudu sääne kuul, kon oll’ ütsainumanõ opilanõ. Mitte õnnõ Eestimaal, a terveh ilmah.

    Mu jaos oll’ tuudaigu uskmalda lugu, et televisioon minno filmse. Parhilla saa arvo, et TV miihil oll’ vaia suurt pauksõnomit, midä rahvalõ näüdädä.

    Lehise Getter-Inessa
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin