| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Juhtkiri: Nuuri maalõ tuumisõ edimäne samm |
| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Minevä nädäli puhksõ meediä suurõs Missomaa talomehe Niilo Tiidu vällähõikamisõ, et ku nuur pere taht maalõ elämä tulla, sis uutva Misso kandin iin tüü, elokotus, latsiaia- ja koolikotus. Et tahtjit oll’ hulga, mitmit kümnit, tähendäs, et sääne pakminõ mõos – avitas nuuri maalõ (tagasi) tuvva.
Tuu om sõnnom ka tõisilõ maaettevõtjilõ ja vallavalitsuisilõ: ikmisõ asõmõl, et noorõ pakõsõ är, pakkõ ütenkuun vällä komplekt as’ost, midä noorõlõ perrele kõgõ inämb vaia lätt. Päält Misso valla pakutu läävä kimmähe kaubas kipõ Internet, tii kõrdategemine, vii- ja eelektrihäti kõrdaajaminõ.
Õnnõ tüükotussõst ei avida. Mõni nätäl tagasi oll’ Maalehen juttu murrõst, et maakooli oppaja ei taha maalõ elämä tulla ja sõitva tüüle liinast. Midä sääne iinkujo maakooli latsõlõ näütäs: maal ei kõlba ellä! Kooli ja valla pidänü vällä uurma, mille oppaja maalõ elämä ei tulõ ja tuu murrõ är murdma.
Kimmähe tulõssi nõsta inemiisi arvamist maakoolõst: kimmüs, et timä lats käü hään koolin, om vanõmba jaos kõgõ tähtsämb. Üte viledsä oppaja peräst võiva vanõmba uma latsõ maakoolist är võtta ja liina kuuli panda. Muidoki om ka liinakoolin mõni kehv oppaja, a ega tuu teedä saaminõ latsi inämb vanna kuuli tagasi ei tuu...
Nuur inemine võinu saia kodokandin oppi ka ammõtit, minka tan midägi tetä om. Räpinä aianduskuul om hääs iinkujos, a häbülugu om tuu, et põllumehes saa-i mi kandin õigõhe kongi oppi. Saa muidoki jo maal ellä ja Internetiga korgõt kunsti vai tiidüst tetä, a tõsõlt puult lätt vaia inemiisi, kiä vaimutüü tegijäl pindremaa är künd, aho ehitäs vai tarrõ põrmandu pand.
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
