| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Toimõndusõlt: Uma Lehe hambamiis Ruitlanõ puhkas rassõst kirätüüst ja tuuperäst kirotasõ timä iist kolmõ Umma Lehte tõsõ lõvvamehe. |
| | | Ei hõpõt, ei kulda ei lövvü... |
Hõpõt sõski tsipa ollõv. Vähämbält vannu televiisoride küllen.
Kuld tetäs teedüperäst inämbjagu Hiinan. Aastiid tagasi oll’ lehtin kõlakas, et esimiis Mau ollõv Jangtsõ jõõn kõvastõ oidunu. Sõs kõik krandsi haugiva, et tulku olümpiämängõlõ, pandas kuld rõnda.
Hiinlasõ mõtliva kipõn aigu ja nüüt sõs lätsivägi. Saiva nii kulda ku hõpõt. Raadion ja telekan muud es kuulõki, õnnõ kuis Ameeriga ja Hiina võiki oidusõ. Reportri tänitivä, nigu olõs püksest vällä hüpänü. Katõ võõra riigi peräst!
Mul tull’ vesi silmä, ku euroliidu kodanik Kantõr hiit’ kettä kvalifikatsioonin edimält õnnõ 45 miitre pääle. Hindäst oll’ hallõ, ma tulli Antsla kooli meistris (jumala kogõmalda) kümme miitret nõrgõmba hiitega. Mul jo iks jalapööret rassõ tetä. Ilma tull’ inämb.
Tõnõkõrd tull’ vesi silmä, ku ma kuuli, kuis euroliidu kodanigu määnestki hiidlast selgen eesti keelen takast tsuskva. Ma sai arvu, et Brüsseli kuulõn om eesti kiil jo ammu sunduslinõ, tuud opva nii flaami ku vallooni. Ja muialpuul kah.
Tal’nan tekev Savisaar asfaldijoonistuisi. Las tege, mul ütskõik. Ma olõ seo vabariigi aigu Tal’nast õnnõ bussiga läbi sõitnu ja edespite vast ei todagi.
A Hauka laada ümbresõidust kõnõl’ seo aasta joba ka Eesti Raadio. Minevä aasta oll’ tuu teedüs õnnõ Tal’na televisiooni monopol. Kas nüüt om tegemist vaimsõ vara/intellektuaalsõ umandi vargusõga vai valmistõdas ette paleepööret? A mul ütskõik.
Nii, pia tulõ Lindora laat, sääl müvväs põrssit kah. Pidäge sõski meelen, et põrsa ostmisõ kotsilõ piät tegemä paprõ: müüjä kand timä umast laudast vällä ja ostja võtt umma lauta sisse.
A ku põrss kodutii pääl är koolõs, tulõ timä vasta võtta taivadsõlõ lauta. Ma ütskõrd tahtsõ toolõ laudalõ PRIAn nummõrd võtta, a ammõtnik nakas’ mõtlõma: midä kostva usumehe? Vaivalt et juudi ja müsliimi umma taivalõ tsiapõrsast tahtva.
Egäl juhul, Lindorast ostõt põrss tulõ PRIAn arvõlõ võtta ja aasta peräst piät nahatseki ette näütämä. Euroammõtnikõl ollõv portvelli jo kaunis vana näoga – nii ei passi ütel kõrralidsõl riigil.
Ah jah, kana ja astroloogia. Mu puhast tõugu Jaapani võitluskana (šamo) ei olõ timahava üttegi munna munõnu. Ei taha tuud kõgõ halvõmbat vällä üldä (ega ma Ruitlanõ olõ-i), a midägi hääd tuu märk japsele ei tähendä.
Ma arva ette vahtsõt kinnisvaramulli vai esiki kattõ. Tõist ma ei ütle, a üts tõnõ kana ei olõ kah munõnu. Ja nuu omma asja, mis mullõ inämb sukugi ütskõik ei olõ.
Jah, imeligu omma naa aokiränigu. Kirutõdas egäsugumast tähtsüseldä soti, a tähtsäst – tuust, et Pulga Jaani šamo kana ei olõ üttegi munna munõnu – ei olõ sõnnagi. Varjatas ilmselgiid faktõ.
Tiidläse kah – kõik tiidvä, et libligu siivalüük jne. A ku Jaapanist inämb üttegi kana siivalüüki ei tulõ...?
Kõkkõ hääd teile ja pankõ tähele tähtsät!
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
